ioonidest.Pihustuskekskkond-aine(te) segu, milles mingi teine aine on pihustunud..Tõelisest lahustes on osakesed vastavate mõõtmetega(10-7)ebapüsivad,kolloidlahused on näiliselt phtlased, suhteliselt püsivad, osakeste mõõtmed 10-7...10 -5 (1-100nanomeetrit),Tyndalli efekt-valguse hajumine kolloidosakestelt.Emulsioon-vedelik on pihustunud vedelikus(kreem, majonees,piim).Suspensioon-tahke aine on pihustunud vedelikus(presskannukohv,liiva vee segu,tsemendisegu).Vaht-gaas on pihustunud vedelikus(seebivaht,mannavaht,poroloon).Aerosool-vedel või tahke aine mille pihustuskekskkonnaks on õhk.(tolmune õhk, juukselakk,deodorant).Tarre-voolavuse kaotanud,tahke kolloidlahus(sült,tarretis).Tõelise ja kolloidlahuse sarnasus-koosnevad kahest ainest.Tõelistes lahustes on 1aine jaotunud teises üksikute ioonide molekulide või aatomitena.Kolloidlahuses koosnevad pihustunud aine oskakesed tuhandetest ioonidest,molekulidest, aatomitest.
c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimört Deodorant Majonees Happelahus Udu Tsemendisegu Soolvesi Vahtbetoon Hapupiim Tolmune õhk Lauaäädikas Vahukoor 6. Vahtudes on: a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 7. Palja silmaga võib näha pihustunud aine osakesi: a) aerosoolides b) tarretes c) happelahustes 1 8. Aerosoolides on : a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis
kolloidlahusega. Palja silmaga aine osakesi ei näe.filtrimisel ei saa kolloidlahusest eraldada pihustunud ainet.nähtavad ultramikroskoobiga, läbiva valguskiirte kimbunähtavus on nähtav Lahus on ühtlane segu, mis kooosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Suspensioon pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus. ( 10-3nähtavad palja silmaga, hägune, kihistub kiiresti, läbiva valguddkiirte kimbunähtavus on nähtav) ntks tsemendisegu, must kohv, värvid, looduslik vesi Emulsioon-pihussüsteem, milles on üks vedelik pihustunud teises(-.-) Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus( vb tahke aine) (-.-) ntks vahukoor, seebivaht, penoplast Aerosool- pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud gaasis-(-.-)deodorandi pihustamine õhku, vedel pihustunud gaasis........(tolm. Suits, udu, vihm) seep on emulgeen ei anna võimalust kihistuda edaspidi.
püsivamaks. Piimas on emulgaatoriks kaseiin (valk) Emulsioon Argielust tuntud emulsioonideks on majonees, kastmed, kreemid, värvid jm. Suspensioon Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel seda mitte lahustavasse vedelikku. (näiteks kui segada vees kriidipulbrit) Suspensioon Tüüpilise suspensiooni saab saab kohvi keetmisel, sest kohviubade purustamisel saadud on vees vaid osaliselt lahustuv. Veel on suspensioonideks tsemendisegu, õlivärvid jne. Suspensioon Suspensioonid on ebapüsivad : aeglaselt toimub tahke aine sadenemine. Näiteks kohvi seismisel sadeneb nn. kohvipaks. Aerosool Aerosooli puhul on gaasilisse keskkonda pihustatud kas vedelikupiisku (udutüüp) või peenestatud tahket ainet (suitsutüüp). Aerosool Isegi puhas õhk kujutab endast aerosooli. Ühes kuupsentimeetris õhus on kümneid tuhandeid tolmukübemeid, lisaks veel veepiisad. Aerosool
Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust. Viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Eristatakse puit-, muld-, kivi-, betoon- ja raudbetoonpaise. Viimasel ajal on MHEJ-des hakatud kasutama täispuhutavaid paise. Ülevoolu reguleerimine toimub nende puhul õhurõhu muutmisega. Vahel võib vajalikuks osutuda külgtammide rajamine üleujutuste vältimiseks. Juurdevoolukanalid võivad olla lihtsad pinnasesse kaevatud kraavid, tsemendisegu-, savi-, kivi- või tellisvooderdusega kanalid või betoonkanalid. Juurdevoolukanalisse juhitud vesi kannab kaasa liiva, muda jms, mille sattumine turbiini põhjustab selle kiiret kulumist. Selle vältimiseks tuleb juurdevoolukanali alguses ette näha settebassein ja kanali lõpus nn survebassein, kus toimub osakeste väljasettimine. Turbiinidest on madalrõhujaamades sobivaimateks eelkõige propeller- ja pöördlaba- (e
8. Gradient 8. Pikikalle 9. Gradienter 9. Nivelliir 10. Gravel pit 10. Kruusakarjäär 11. Gravel soil 11. Kruusapinnas 12. Gravel verge 12. Kruusapeenar 13. Grease oil 13. Määrdeõli 14. Green area, green belt 14. Haljasriba 15. Gritter, Gritting machine 15. Liivapuistur 16. Groover 16. Vuugi (lõikamis)masin 17. Grout (mix) 17. Tsemendisegu 18. Grubber 18. Juurimismasin 19. Gully 19. Sademevete kaev 20. Gully pot 20. Settekaev 21. Gutterway 21. Vee ärajuhtimiskanal 22. Hammer crusher 22. Haamerpurusti 23. Hand levelling 23. Käsitsitasandamine 24. Hardstanding 24. Parkimiskoht 25. Haul, Haulage 25. Transportimine, vedu 26. Hazardous shoulder 26. Ohtlik teepeenar 27
..300 KN Puurtoruvaiad vajumi ja koormuse lineaarset sõltuvust. 33. Millised on EPN-ENV 7.1 paigutiste ja TB-MV on läbimõõduga 210 mm. Need on Vundamendi kandevõime ületamisel tekib deformatsioonide piirväärtused (3)? eelmisega sarnased, kuid toru ja otsiku kaudu katastroofiliselt suur vajum, mille vältimine peab maksimaalne vajum alla 50 mm, pumbatakse pinnasesse tsemendisegu, mis täidab olema tagatud piisava varuga. Selle koormuse üksikvundamentide vajumite erim alla 20 mm puuraugu toru ümber. Vaia kandevõime on määrmaine ongi üks pinnasemehaanika suhteline kalle väiksem kui 1/500 250...450 KN Puurtoruvai Odex on läbimõõduga põhiülesandeid. 34. Loetlege vaiade liigid töötamisviisi järgi (3) 114mm ja puuritakse läbi igasuguse pinnase, ka 26
Toru otsik jääb pinnasesse. Vaia manteltoru läbimõõt on 324, 406 ja 508 mm. Vaia pikkus on kuni 25 m. 6. Dubex vai. Kinnise otsikuga pinnasesse süvistatav ja täisbetoneeritav manteltoru jääb pinnasesse. Mikrovaiad. 7. GIBRR kruvivaiad. Valmistatakse läbimõõduga 110; 210 ja 275 mm. Vaiad süvistatakse terasest või malmist puurkrooni abil pinnasesse ja täidetakse tsemendiseguga. Vaiade kandevõime on 200...300 kN. 8. TB-MV puurtoruvaiad on läbimõõduga 210 mm. Tsemendisegu pumbatakse toru ja otsiku kaudud pinnasesse, kus see täidab vaia ümbruse. Vaia kandevõime on 250 ... 400 kN. 9. Odex puurtoruvaiad on läbimõõduga 114 mm. Puuritakse läbi igasuguse pinnase, Toru ja selle all otsiku all olev pinnas täidetakse tsemendiseguga. Vaia kandevõime on 150 ... 300 kN. Mikrovaiad õigustavad end olemasolevate vundamentide tugevdamisel ja vaivundamendi rajamisel kitsastes oludes. Injektsioonivaiad moodustatakse