Enne katset mõõdetakse ära mm täpsusega ära proovikeha laius ja kõrgus. Lõplikuks paindetugevuseks on kolme proovikeha keskmine tugevus. Survetugevuse määratakse valemiga: Survetugevust kontrollitakse igast proovikehast ühe poolega. Lõplikuks tugevuseks kuue survetugevuse keskmine tulemus. Esimene proovikeha: b= 40 (mm) h= 40 (mm) P= 2250 (N) Teine proovikeha: b= 39 (mm) h= 40 (mm) P= 2150 (N) Kolmas proovikeha b= 40 (mm) h= 40 (mm) P= 1900 (N) Põhilised tsemendiklassid on: 22,5-32,5-42,5-52,5-62,5 Standard lubab kõikumist -2,5, seega klassid 20-30-40-50-60 Paindetugevuse järgi tuleks tugevusklass 32,5. Survetugevuse järgi tugevusklassi määrata ei saa. Tsemendi tugevusklass puudub.
3. b = 39 h = 39 l = 100 P = 1400N , kus b on laius, h on kõrgus, l on kahe metallpulga vahe (jõuseadmel) ja P on purustav jõud Survetugevuse määramine , kus F on survepind 1. p1 = 38 atm p2 = 38 atm F = 25 P1 = 6346 kg P2 = 6346 kg 2. p3 = 36 atm p4 = 38 atm F = 25P3 = 6012 kg P4 = 6346 kg 3. p5 = 34 atm p6 = 35 atm F = 25 P5 = 5678 kg P6 = 5845 kg 25,38 N/ N/ N/ N/ N/ 25,38 + 24,05 + 25,38 + 22,71 + 23,38 = 24,38 N/ Keskmine survetugevuse annab tsemendi tugevusklassi. Põhilised tsemendiklassid on: 22,5-32,5-42,5- 52,5-62,5 Standard lubab kõikumist -2,5, seega klassid 20-30-40-50-60 Järeldus: Tugevusklassi ei saa määrata, sest tsemet oli aegunud. (Eestis hakkavad klassid alles 32,5-)
annaabi.ee 
