5% · Orgaanilised ühendid (peamiselt huumus) tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada lubatud piiri. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega liivateri, vahemikus 0,125...4,0 mm või 0,14...5,0mm. Mida mitmekesisema jämedusega liiv on seda tihedam taon ja seda vähem kulub betoonile tsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemikud ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendikihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse:5...10, 10...20, 20...40, ja 40...70mm või 4...8, 8..
orgaanilised ühendid (peamiselt huumus) - need tekitavad samuti tsemendi korrosiooni. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega liivateri. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on. Mida tihedam on liiv, seda vähem kulub betoonile tsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et see täidaks liivaterade vahelised tühimikud, kataks kõik liivaterad õhukese tsemendikihiga. Killustiku tootmise jäägiks on tehisliiv. Mõnikord kasutatakse betooni 106 valmistamisel ka tehisliiva. Killustik. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga. Tsement jääb nende külge hästi kinni. Killustiku maksimaalne jämedus ei või olla suurem kui 1/3 valatava betoonkihi paksusest. Samuti ei või nad olla sarrusraudade vahest suuremad.