tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60. 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont c (kuni 5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont 7 (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt vasakule (portlandtsement), ning saame vee hulgaks V= ca 198 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 198 / 0,59 = 335,59 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T / t = 335,59 / 3,15 = 106,54 l 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 ( V + T ) = 1000 ( 198 + 106,54 ) = 695,46 l Killustiku tühiklikkus on: p= (k- ok)/ k = (2,55-1,5) / 2,55= 0,41= 41% Liiva valime esialgu nii palju, et kõik killustiku teradevahelised tühemed oleks liivaga täidetud
- madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(30÷(0,6042,5)+0,5) = 0,60 2) Määrame graafiku järgi vajaliku (5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt paremale (põlevkivi-tsement), ning saame vee hulgaks V = ca 178 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 178÷0,60 = 297 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T÷t = 297÷3,15 = 94,3 L 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 (178+297 ) = 525 l Killustiku tühiklikkus on: 3 p = (k - ok)÷k = (2,55 1,5)÷2,55 = 0,41 = 41%
A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(15÷(0,6032,5)+0,5) = 0,79 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont b (kuni 1,2 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 8 cm) üles jooneni b ja sealt paremale (portland-tsement), ning saame vee hulgaks V = ca 218 l. 3 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 218÷0,79 = 276 kg Selle tsemendihulga absoluutmah (maht ilma poorideta) on järgmine: T÷t = 276÷3,1 = 89 L 4) Määrame täitematerjalide hulgad. Täitematerjalide üldmaht 1 m³ (1000 l) betooni kohta on: 1000 (V + T) = 1000 ( 218+89 ) = 636 l Killustiku tühiklikkus on: p = (k - ok)÷k = (2,6 1,55)÷2,6 = 0,40 = 40%
(25, 40, 50 kg). Eestis toodetakse portlandtsementi, portland-põlevkivitsementi ja portland-komposiittsementi. Portland põlevkivitsemendi saamiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel elektrijaamade küttekolletes põlevkivi tolmpõletamisel tekkivat lendtuhka ehk põlevkivi. See komponent annab portland-tsemendile polüfunktsionaalsed omadused: tsement on 10...15% veevajadusega, kiiremini kivinev ja vähem kahanev. Võrdse tsemendihulga korral on portland-põlevkivitsemendiga betoonid 1,5...2 korda külma- ja korrosioonikindlamad, vähem kahanevad ja kiiremini kivinevad. Seetõttu on portland- põlevkivitsement otstarbekas kasutada veetihedate, suurema külmakindlusega ja agressiivses keskkonnas asuvate betoonide valmistamiseks. Tsemendi mark oleneb tooraine koostisest ja tsemendi jahvatusest. Peenema jahvatusega tsement on tugevam. Portlandtsemente toodetakse margiga 300, 400, 500, 600.