Üks seni praktiliselt kasutamata energiaressurss Eestis on olmejäätmed. Tööstusjäätmed, millest põhilise energeetiliselt kasutatava osa moodustab Eestis saepuru, on juba enamvähem maksimaalses võimalikus määras kasutusel. Arendamisel prügipõletusel tootmisvõimsused Irus ja Tartus annavad kokku juba 22 MW tootmisvõimsust. Idee järgus on plaanid rajada Väosse teine, prügipõletusel põhinev koostootmisjaam ja hakata Kunda tsemendiahjus põletama jäätmekütust, mis tähendaks, et aastas võiks vaja minna isegi 460 000 olmejäätmeid ( nt. Olmejäätmeid tekkis Eestis 2006. aastal 487 000 t, sellest 370 000 t ladestati prügilatesse, taaskasutati 93 000 t (sealhulgas pakendeid 44 000 t) ja omakäitlus kodumajapidamistes oli 24 000 t.). Põhiosa põllumajanduses tekkivast biomassi ressursist moodustavad põhk, loomasõnnik ja roostikud. Potentsiaalsed kasutajad peaksid asuma suurte viljakasvatusfarmide läheduses.
kuid see on alles algstaadiumis. Arvestades direktiivist 1999/31/EÜ prügilate kohta tulenevaid bio- lagunevate jäätmete ladestamisele seatavaid piiranguid ja viimaste aastate arenguid teistes riikides (näiteks Soomes), on väga tõenäoline, et Eestis tekib hinnanguliselt 5-10 aasta perioodil jäätmete masspõletustehas Tallinna piirkonnas. Koospõletamise osas on suurimaks ettevalmistamisel olevaks projektiks nn. RDF põletusvõimsuste loomine Kunda Nordic Cement tsemendiahjus (aastaks 2010 kuni 100 tuh). RDF tootmiseks sobilikku materjali saab eraldada tavajäätmete nn. mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel, mille tulemusel kõrge kütteväärtusega materjalid eraldatakse üldisest jäätmemassist. Milliseid valikuid rakendada ja vastavalt ka riigi poolt toetada, selgitatakse Riigi Jäätmekava uuendamisel. Puidujäätmeid juba kasutatakse energiaallikana. Energia tootmiseks on võimalik kasutada ka paberit, pappi ja teatud liiki plastikut, samuti olmeprügi
annaabi.ee 
