mööblitööstus, puidutöötlemine, prügimajandus + olulisimad kliendid: kaubandussektor, kirjastus - vähene koostöö haridus- ja teadusasutustega Tõenäoliselt paberi- ja tselluloositööstus ei saagi rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, sest Eesti riik on liialt väike (ka riigis asuvad paberi- ja tselluloosivabrikud on väiksed) ning ei saa endale lubada suuri investeeringuid sellesse harusse. Põhjanaabritel on väga modernsed tööstused ning nad ei ole huvitatud konkurentidest. Samuti pole meil piisavalt vastava väljaõppega spetsialiste ning puudub riiklik huvi nende koolitamise osas.
okupatsiooni ajal siiski süvenes. Ennekõike avaldus see tööstuses, kuigi langustendents oli alganud juba Ve aja lõpus. Langusele pani põhja evakuatsioon Ve sisekubermangudesse. Sakslased ei suutnud siinseid tööstusettevõtteid käivitada ka seetõttu, et puudusid kütusevarud. Silmas tuleb pidada ka seda, et Sa jaoks pakkus Baltikum huvi eelkõige põllumajanduspiirkonnana. Esialgu jäid seisma enamik seni veel töötanud tööstusev-d. 1918 pandi taas tööle lina-, tiku- ja tselluloosivabrikud. Tööstustööliste koguarv oli siiski vähenenud 5-kordselt. Põllumajandus... ... Ajutise Valitsuse üleskutse, millele oli alla kirjutanud Jüri Vilms. Selles kutsuti üles näitama kodanikuallumatust: eestlased ei tohi osutada mingit kaasabi Balti riigi loomisele. Peavad võitlema demokraatlike omavalitsuste laialisaatmise vastu, peavad protsesteerima valitavate ametkohtade täitmise vastu nimetamise korras. Peavad