Jõgeva Sordiaretuse Instituudi poolt tehtud uuringute tulemusena selgub, et bioetanooli tootmiseks sobivaimad põllukultuurid on rukis, nisu ja tritikale järgmistel põhjustel: - kõrge tärklisesisaldus; - põhu kõrge energiasisaldus elektri ja soojuse koostootmiseks ; - põhust tuleneva tuha sobiv sulamistemperatuur, mis on oluline elektri ja soojuse koostootmisel katelde ekspluatatsiooni seisukohast. - põhu kõrge tselluloosisisaldus ja sellest tulenev sobivus teise põlvkonna bioetanooli tootmiseks mõnes järgmises etapis. Positiivsed kõrvalmõjud Pos.kõrvalmõju 1 Bioetanooli tootmisel teraviljast tekib põllumajandusliku kõrvalproduktina põhk, millest hetkel on võimalik toota elektrit ja soojust. Alates 2011. aastast muutus reaalseks põhupõhine etanoolitootmine, mida on võimalik Eestis teha mahus ca 30 000 tonni aastas. 2010. aastal
LEHEKIUD agaav, manillakanep, esparto e. halfahein. ROHTTAIMEDE VARRED - nisu, kaer, oder, riis, rukis, pilliroog, bambus, suhkruroog. Õlgedest valmistatakse peamiselt pappi ja pakkepaberit. Pilliroogu kasutatakse Lähis-Idas ja Aafrikas ning bambust põhiliselt Aasia maades. PUIDUKIUD - kuusk, mänd, nulg, kask, pappel, lepp, pöök, haab, eukalüpt Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Erinevate paberite puhul vôib tselluloosisisaldus kôikuda vahemikus 45 ... 100 %. Tselluloos on maakeral kôige levinum orgaaniline aine. Süsiniktint: Vanimaks tindiliigiks on süsiniktint ehk tuss, mida tunti juba Vanas- Egiptuses ~2500 eKr.. Kirjutamiseks kasutati roosulge.Hiina - Tint koosnes tahmast, liimainest ja aromaatsetest lisanditest. Parima kvaliteediga tindid koosnesid kuni20 komponendist.Euroopa - Süsiniktint (tuss) koosnes jahvatatud tahmast, veest ning liimainest. Tahma saadi küünalde, mesilasevaha, lina - ja
LEHEKIUD agaav, manillakanep, esparto e. halfahein. ROHTTAIMEDE VARRED - nisu, kaer, oder, riis, rukis, pilliroog, bambus, suhkruroog. Õlgedest valmistatakse peamiselt pappi ja pakkepaberit. Pilliroogu kasutatakse Lähis-Idas ja Aafrikas ning bambus põhiliselt Aasia maades. PUIDUKIUD - kuusk, mänd, nulg, kask, pappel, lepp, pöök, haab, eukalüpt Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Erinevate paberite puhul vôib tselluloosisisaldus kôikuda vahemikus 45 ... 100 %. Tselluloos on maakeral kôige levinum orgaaniline aine. Paberis on tselluloosi polümerisatsiooniaste ligikaudu 1000. Polümerisatsiooniastme langemisel alla 400 ... 500 väheneb oluliselt paberi mehaaniline vastupidavus - paber muutub hapraks. Lisaks tselluloosile on taimsetes kiududes ka mitmeid teisi keemilisi ühendeid (hemitselluloosid ja ligniin). Mida vähem on tselluloosiga kaasnevaid aineid, seda tugevam ning vananemisele vastupidavam on
merseriseerimisel ka palju NaOH-d. (lisalugemist soovijaile Viikna lk. 75): Puuvillakiu töötlemiseks võib kasutada ka ammoniaaki, saadakse merseriseerimisega sarnane efekt. 3. 4. Linaste materjalide ettevalmistus ja selle eripärad. Kuna linakiud on ka tsellulooskiud, siis on tema ettevalmistus mõneti sarnane puuvillkiu ettevalmistusega. Tehniline linakiud erineb erineb siiski oluliselt puuvillakiust. Need erinevused on: · madalam tselluloosisisaldus; · suurem vahataoliste lisandite hulk 2,7%; · suurem pektiinainete hulk 2,9 3,2%; · ligniinisisaldus 3,8%; 19 · koosneb elementaarkiududest; Puuvillakius puudub ligniin kui lisand, ligniini lisandus kinas raskendab tema ettevalmistust. Keerukamaks teeb linakiu ettevalmistuse ka see, et linakiu sisemine kanal on kahest otsast suletud, mis raskendab lahuste tungimist kiu sisse