Rahvaarvu kasvu ja majandustõusuga kaasneb terve rida keskkonna probleeme. Keskkonna probleemid võime tähtsuselt jagada 3 rühma: · Lokaalsed probleemid tegemist on saasteallika lähema ümbruse, asula või linnaga ( Tartus näiteks linnatrantsport saastab õhku); · Regionaalsed probleemid tegemist on saasteaine mõjuga naabervalla, naabermaakonna või ka naaberriigi territooriumile ( Eestis näiteks Kehra tselluloosikombinaat ja Balti soojuselektrijaam saastavad õhku).; · Globaalsed probleemid tegemist on saasteainete niisuguse mõjuga, mis avaldub kogu maakera ulatuses. Globaalprobleemid Globaalne soojenemine ehk kasvuhooneefekt . Kasvuhoonegaasidest on tähtsamad: süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiid ja freoonid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad Maalt tagasi atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumist, mis viibki atmosfääri täiendavale soojenemisele.
1907 Tartu telefonivabrik, mis samuti põhines Eesti kapitalil. Kogu metallitööstusele andsid uued dimensioonid Tallinnasse rajatud 3 suurt sõjalaevatehast. Kohalikul toorainel põhinevatel tööstusharudel on märkimisväärne osa pudutööstus, eelkõige paberi- ja tselluloositööstus. Paberi kasutamise plahvatuslik kasv 19.-20. saj vahetusel. Tehnoloogiline läbimurre: seni oli paberit valmistatud tekstiilijäätmetest, 20. saj algul puidutselluloosist. 1899. asutati Tlnasse tselluloosikombinaat võimsusega 10000 t tselluloosi aastas. Aasta hiljem asutas Sa-l tegutsev AS Waldhof oma tselluloositehase Pärnusse, mis hakkas aastas valmistama 80000 t tselluloosi, lisaks oli viimane ka töölehakkamise asjal Eu suurim tööstusev üldse. Tööd leidis ca 1000 inimeset, mis muutis Pärnu tööstuslinnaks. Tlna tselluloosivabrik ja Pärnu Walhof kokku andsid 70% Ve tselluloositoodangust. Tselluloosi veeti ka SB-sse, Belgiasse ja USAsse. Siiski oli kasulikum tselluloosist
annaabi.ee 
