2006: 15). Kambrikestes asuva rasvkoe paksus erineb piirkonniti ning sooti. Naistel koguneb rasv rohkem üle keha ühtlaselt, meestel rohkem aga kõhupiirkonnas. Paksemat rasvkude sellegi poolest kohtab enamasti rinnal, kõhul ja tuharatel, vähem aga seljal ja jäsemetel. Kõhnematel inimestel on nahaaluskude u 2-10 mm paksune, paksematel aga isegi kümnekonna sentimeetrine. Naissool võivad rasvarakud kasvada nii suureks, et nahk muutub muhklikuks. Sellist nähtust nimetatakse kosmeetiliseks tselluliidiks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). Alusnaha ülesandeks on olla sidemeks naha ja muude kudede (nt kõõluste ja lihasmembraanide) vahel. Alusnahk kaitseb organismi löökide ning keemiliste faktorite eest. Samuti leiab alusnahast suuri arterioole, mis tagavad naha hea verevarustuse. Mida pinna poolsemad veresooned on, seda peenemaks nad lähevad. Ühtlasi on alusnahk organismile ka varuainete talletuspaigaks ning soojusisolaatoriks. (Nienstedt, W. jt
konstitutsionaalset eelsoodumust. Kaasaaitavaks faktoriks on vähene liikumine. Mõnikord on põhjuseks kilpnäärme vaegtalitlus. Enamikel juhtudel on süüdi vale toitumine. (nn kiirtoidu tarbimine). Sööme iga päev rasvaineid e lipiide, mis on vajalikud organismi eri talitluste täitmiseks. Ülemäärased rasvained transporditakse rasvaladestistesse, st naha alla, kõhule, reitele, rindadesse. Tekivad padjandid. Puusadel ja reitel paiknevat apelsinikoort meenutavat rasvkude nim tselluliidiks. Viimane on täiesti tavaline rasvkude, kuid ladestub naistel teistmoodi kui meestel. See rasvaladestis kujutab endast energia varu, mida saaks kasutada naise raseduse ajal, näit kui rase kannatab alatoitluse all. Peab siiski märkima, et ülekaalulistel naistel ei ole kõik rindades, puusadel ja reites leiduv sugugi eluks vajalik. Osa rasvaladestisest paikneb sügavamal organismi sisemuses, ümbritsedes mitmeid organeid ja toetades neere. Naistel esineb rasvumist 2 korda rohkem kui meestel.
annaabi.ee 
