ka kaubandustöötajad. Sõjakahjud vabariigi territooriumil olid tohutult suured, ainuüksi kaubanduse kahjud hinnati umbes 98 miljardi rublale. Vaatamata suurtele raskustele jõudis tööstustoodangu maht 1945. aastaks 70 protsendile 1940. aasta tasemest. Toiduainete nappusest tingituna loodi ettevõtete ja asutuste juurde põllumajanduslikud abimajandid. 1944. aasta lõpul alustas tööd Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat, mille juhtiv koosseis oli komplekteeritud 1943. aastal Tseljabinskis. Kaubanduse taastamine omas teatud eripära, sest sõja ajal oli Nõukogude Liidu elanikkond viidud normeeritud varustamisele toidukaupadega. 1941. aastast toimus leiva, suhkru, kondiitritoodete, liha, kala, rasvainete ja tangude müük kaartide (talongide) alusel. Varustamine oli diferentseeritud sotsiaalsete gruppide lõikes. Tõõliste normid jagunesid veel kahte kategooriasse sõltuvalt töötingimustest. Lisanormid olid ettenähtud rasketööstuse töötajaile ja lastele. 1942
kui 1940. aasta juunis eesti okupeeriti ja J. Laidoneril tuli sõjavägede ülemjuhataja kohalt tagasi astuda, kutsus president K. Päts Jonsoni sõjavägede juhatajaks ning ülendas ta kindralleitnandiks. Eesti sõjaväe ümberformeerimisel 22. territoriaa-laskurkorpuseks määrati Jonson selle ülemaks. 13. juunil 1941 saadeti Jonson täiendkursuste ettekäändel Moskvasse, kus ta 19. juulil arreteeriti. Kindral Gustav Jonsoni elupäevad lõppesid Tseljabinskis 15. novembril 1942. aastal. Gustav Jonsoni abikaasal Juliel ja tütar Haldil õnnestus II maailmasõja keerises põgeneda Läände. Jaan Kruus sündis 27.veebruaril 1884 Läänemaal Sooniste vallas taluperemehe pojana. Andmed ta esialgsete koolituste kohta puuduvad. Aastail 1906-1909 teenis ta sudnaega Vene sõjaväes 189. Belgeraiski jalaväepolgus. Õppis seejärel Soome põllutöökoolis. I maailmasöjas alates mobiliseerti J. Kruus allohvitserina 3. Soome
annaabi.ee 
