Ei kirjutatud enam kogu summat, kui tahtis 100 raha, sai mõne tseki 50-se, 20-se jne. Tekkis nn. esitaja väärtpaber. Kes selle hoidlasse esitas, see selle raha sai. ( siit tuli küll turvarisk, kuid ilmselt polnud see nii suur võrreldes mugavusega, mis sellega kaasnes). Kui nt kaup maksis 25.-, siis andsid kaupmehele tsekkid 1 x 5.- ja 2 x 10ne. Tekkis olukord, kus kuldraha kasutamine hakkas kokku kuivama. Mingi osa münte pidevalt seisis. Võib öelda, et nende tsekkida näol tekkis n.ö usaldusraha. Kõik teadsid, et veksli taga on kuldmündid ehk raha oli kullaga tagatud. Kes tahtis võis minna ja tseki müntide vastu välja vahetada. Igas ühiskonnas on selliseid, kellel on raha puudu ning need hakkasid hoidlast raha küsima, kuna raha ju seis seal niisama. Saadi aru, et see on jälle teenimise võimalus. Kuna need, kes küsivad, on häda olukorras, saab nende käest rohkem küsida väljaandmise eest
isiklikku omandi baasi. Teenivad suurvürsti, teenistujad. Saavad vastutasuks maavalduse, igal hetkel suurvürst võis ära võtta kui soovis. Tüüpiline 16.saj V riigi ja armee ülesehitus, kus pisiaadlikud mood selle, kes on vabalt ümber paigutatavad. Kes ss saavad ära elamiseks selle 19 pomeste. Süsteem laieneb kogu Moskvale. Et sellist ülevaadet teha, ss üle tsekkida mis maavaldused on. 16.-17.saj Vm jaoks üks olulisemaid allikadi ,,Pistovõe kngi" II oluline pol sündmus- seismine Ugra jõel. Nähtud sümboolset seda hetke kus Vml lõppeb Mongoli-Tatari ike. Tagantjärele perspektiivis mitte nii oluline. Ivan III (Ivan julm I ametlik tsaar) tsaari sõna väga harva pidulikel sündmustel kasutusel. Ivan III ajal seda diplomaatias kasutama. Just Liivim. kirjades Moskva valitsejat tsaariks kutsuma. Seda tiitlit veel kasutuses pole, tõlgitakse keisriks