järglaseks, kuigi Molotov ise oli ettevaatlik mitte edendada sellist mõtet. Ameerika ajakirjanik John Gunther kirjutas aastal 1938: ,,Molotovil on kena laup ja ta näeb välja ja käitub nagu prantsuse meditsiini professor- korrapäraselt, täpselt, pedantselt. Ta on... esmaklassilise intelligentsuse ja mõjuga mees. Molotov on taimetoitlane ja täiskarsklane. Stalin annab talle palju mustast tööst teha." VÄLISMINISTER Aastal 1939, pärast Münichi kokkulepet ja Hitleri järgnevat tungi Tsehhoslovakiasse aastal 1938, Stalin otsustas, et Nõukogude laienemist aitaks Hitleriga lepingu sõlmimine. 1939. aasta mais, välisminister Maksim Litvinov lasti lahti ja Molotov määrati tema järglaseks. Molotov jäi Rahvakomissaride Nõukogu peaks kuni 1941. aasta maini, kuni Stalin võttis üle tema koha ametliku Nõukogude Liidu valitsuse peana. Algul lükkas Hitler tagasi Nõukogude diplomaatilised vihjed sellest, et Stalin tahtis
oma raketid Kuubalt minema. II pool Praha kevad ehk Tsehhoslovakkia (kaardil 2A, 1968). 1960ndate lõpus algas demokratiseerumisprotsess, mille eesotsas oli Dubcek, kes oli küll kommunist, aga hakkas rääkima sellest, et tuleks rajada inimnäoline sotsialism (sõnavabadus, tsensuuri vähendamine, mitmeparteisüsteem, lahkuda VLOst). NSVL ei olnud jällegi rahul, sest oleks mõjusfääri kaotanud. Viis oma väed Tsehhoslovakiasse ja igasugune püüdlemine demokraatia poole tallati maha. Üheks oluliseks tulemuseks oli ka NSVLi poolt välja kuulutatud Breznevi doktriin NSVLil on õigus sekkuda kommunistlike riikide siseasjadesse, kui tekib oht, et õige kommunism on ohus (õigustati NSVLi vägede viimist kommunistlike riikide pinnale. Kehtis aastatel 1968-1989). Samuti vahetati parteides olevad isikud välja asemele pandi need, kes olid Moskvale kuulekad. Dubcekil õnnestus ellu jääda. Poola kriis 1980-81
annaabi.ee 
