päev teatati Austria Saksamaaga liitmisest-st ansluss. 4. aprill 1938 rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni sobing: Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi lihtne, kuid keegi ei astunud tema vastu välja. Lääs polnud sõjaks valmis. Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maada, milleks valis Kesk-ja Ida-Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tsehhoslovakkia. Tsehhoslo. oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mis täh. et tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta. Hitler kasutas Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid kiusanud. Sept. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslo. lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida, eriti Briti peaminister Neville
USA,NSVL,Hiina.Põhjused:Korea rahvas oli lõhestunud 2ks:kommunismi- meelseks ja läänemeelseks 1948.a.Põhja-Korea alustas sõda,et kogu Korea muuta kommunistlikuks.Sõjategevuses polnud kummalgi poolel edu, Korea on lõhestatud tänaseni,hukkus umb. 3 milj. inim.Põhja-Koreas on kommunistl.diktatuur.L-Korea on maj.arenenum,edukam.1945.a. Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid NLiidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola,Ungari,Tsehhoslo,Rum,Bulg,Jug jne.Kokku 15 riiki,neid hakati nimetama Moskva survel rahvademokraatlikeks. Neid isel:Demokraatlikke valimisi ei toimunud (KP liider võis võimul olla elu lõpuni).Majanduses valitses plaani-ja käsumaj.,kogu vara kuulus riigile (era- omand oli osades maades täielikult likvideeritud).Sots.riigid kuulusid VMN, VLO (likvideeritud) ja ÜROsse.Lähis-Ida kriis-1948-loodi Palestiinasse Iisraeli riik,sest juudid olid II MS-s rängalt kannatanud ja juutidel õnenstus
Tsehhoslovakkiast. Sudeedisakslaste natsist liider Konrad Henlein nõudis oma inimestele enesemääramisõigust, st. liitumist Saksamaaga. Britid ja prantslased ei olnud sõjast huvitatud, samuti polnud suureks konfliktiks valmis Mussolini. Seetõttu sõlmisid 29.09.1938 Prantsuse peaminister Daladier, Briti peaminister Chamberlain, Itaalia il duce Mussolini ja Saksamaa Führer Hitler Müncheni kokkuleppe, millega Sudeedimaa anti Hitlerile. Tsehhoslo-vakkia käest keegi ei küsinud, samas olid olulisemad nende piirikindlustused ja suur osa tööstusest just neil sakslastele määratud aladel. Hitler ei piirdunud ainult Sudeedimaaga. 15.03.1939 marssisid Saksa väed Prahasse, okupee- rides kogu Tsehhi ala. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, ent reaalselt Berliini poolt suunatud riik. Märts 1939 oli üldse Hitlerile väga edukas kuu. Uueks paavstiks valiti Eugenio
annaabi.ee 
