mai) 1945 - potsdamis otsustatakse asutada ÜRO ning lääneriigid jätavad NSVL okupeeritud laad kesk ja ida-euroopas 1945 veebruar Jalta konv. nõukogude liidu ja saksamaa vaheline mittekallaletungi leping, mis sisaldas ka salaprotokolle ida euroopa omavahel ära jagamise kohta 23.08.1939 lääneriigid tunnistavad NSVL piire 1941 aastal Teherani konverents võetakse vastu otsus juutide lõpliku hävitamise kohta euroopas wannsee konverents tsehhimaad kohustati loovutama sueedimaa saksamaale 29.sept1938 müncheni kokkulepe Miks on molotov-ribbentropi pakt teise maailmasõja puhkemise kontekstis nõnda oluline? Lepingu osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid ida-euroopa omavahel ära jagasid. millal algas WWII? 1.09.1939 Millal astus NSVL sõtta? 1) 17.09.1939 millised riigid landeid natside kätte 1940 a jooksul? 1) eesti 2) rootsi 3) prantsusmaa 4) Holland 5) hispaania 6) taani 7) belgia
tõusid üles saksa anastajate vastu. Ajaloolisi teemasid käsitlevad ka "Dalibor" (1867) ja ,,Libuse" (1872). Rüütel Dalibor on XVI sajandil vallutajate vastu ülestõusnud talupoegade juht, kes sattunud vaenlaste kätte ja kes hukati. Selle traagilise sündmuse tunnistajaks oli kindluse torn Praha Kremlis, milles pärimuse järgi oodanud vahva rüütel oma surmatundi. ,,Libuse" on legendide järgi vürstitar, kes kauges minevikus valitsenud Tsehhimaad, näidates üles arukust keeruliste riigiasjade korraldamisel. Üks selline keerdsõlm ongi ooperi sisuks. Arvuliselt teiseks ja kunstiliselt kõige õnnestunumaks ooperiks kujunes koomilisse zanrisse kuuluv ,,Müüdud mõrsja". Teose libreto autoriks oli helilooja kaasvõitleja, 1848. aasta revolutsiooni veteran Karel Sabina, kes vabanenud vanglast, liitus taas rahvusrinde kirjanikega. Smetana töötas ,,Müüdud mõrsja" kallal kuus aastat (1864 1870). Veel pärast
Tegeles veel Itaalia poliitikaga. Vallutas Rooma, krooniti keisriks ja suri Itaalias. Luksemburgidünastia-Itaaliapoliitika-Rooma-keiser-suri-Itaalias Ludvig IV (valitses 1313-1347)Sõdis võimu pärast Friedrichi von Habsburgi ja tolle poja Leopoldiga. Paavst pani ta kirikuvande alla, kuid sellel ei olnud enam mõju. Keisrivõim ei sõltunud enam paavstist Habsburgigasõdis-kirikuvanne-keiserülimuslik Karl IV ( valitses 1346-1378)Tsehhi kuningas ja Saksa-Rooma keiser. Arendas Tsehhimaad, eriti Praha linna (Karli sild on tema auks tehtud). Andis välja kuldbulla. Tsehhikunn-Sks-R-keiser-Prahaareng-Kuldbulla-Karlisild Kuurvürstid Kolm vaimulikku ja neli ilmalikku vürsti, kellel oli õigus valida keiser, hiljem nende hulk kasvas. Tsehhi kuningas oli ka kuurvürst. Kuldbulla 1356, selle järgi on kuurvürtsidel ainuõigus valida Saksamaa kuningat Ühtlasi on kuningaks valitud isik ka Rooma keiser (kroonida tuli ta siiski Roomas).
annaabi.ee 
