Põhjasõja-aastatel kokkuvarisenud kirikuelu. Tänu pietistidest vaimulike tegususele ja energiale kulges see kindlasti kiiremini ja tulemuslikumalt, kui olnuks võimalik konservatiivse luterluse tingimustes(Laur, 2003). Vennastekogud Rahvaharidusega seoses mainitud pietismi ja sajandi lõpupoole levinud ratsionalismi kõrval oli 18. sajandi tähtsam religioosne suundumus hernhuutlus ehk vennastekogudused. Selle liikumise lätted pärinevad Tsehhiast, kust rühm evangeelse usutunnistuse pooldajaid katoliiklaste tagakiusamise eest Saksimaale Herrnhut'i rändas. (Lisa 3) Uutes oludes ümberkujunenud koguduse sünniajaks peetakse 1727. aastat. Vendluse vaim, usulise elamuse kogemus ja vagadus said uue koguduse alusteks. Krahv Nikolaus Ludvig von Zinzendorfi toetusel ja õhutusel algas hernuutluse kiire levik. Juba 1729 jõudsid vennastekoguduse jutlustajad, lihtsad käsitöölised, Liivimaale. 1730.
ühtluskooli. Ühtluskoolis välditakse seisuslikke õppeasutusi, iga kooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema astme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk kreisikoole ja elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni. Kirikuelus jäi üldjoontes püsima Rootsi aja lõpul sisseviidud kord. 18. sajandi tähtsam religioosne suundumus oli hernhuutlus ehk vennastekogudused. Selle liikumise lätted pärinevad Tsehhiast. Ümberkujunenud koguduse sünniajaks peetakse 1727. aastat. Vennaste kogudus nõuab rangelt vagadust ja kõlblust. Mehed ja naised istuvad ka kooris eraldi. Vennaste kogudus suhtub halvustavalt folkloori, rahvariietesse, ehetesse, rahvalauludesse, - pillidesse. Kõik need olid nö. jumalavallatu elu märgid. Vennaste kogudus hakkab looma laule. Laulukultuuri arenguga tulevad saatepillid. Tulevad partituurid Euroopa muusikast. Orel on ka Vennaste koguduse poolt toodud pill Eestisse.