d) foolhappe sünteesi pärssimine 24. Selgita tsefalosporiinide klassifikatsiooni ja too iga rühma kohta toimeaine näide? I põlvkonna tsefalosporiinid (tsefalotiin ja tsefasoliin) - tugev toime gram-pos. mikroobidesse ja suhteliselt nõrk toime gram-neg. mikroobidesse. II põlvkonna tsefalosporiinid (tsefuroksiim ja tsefakloor) III põlvkonna tsefalosporiinid (tsefotaksiim, tseftriaksoon, tseftasidiim) IV põlvkonna tsefalosporiinid (tsefepiim) V põlvkonna tsefalosporiinid (tsefoksitiin) 25. Mille poolest erineb tsefalosporiinide III põlvkond I põlvkonna tsefalosporiinidest? a) neil on tugevam toime gramnegatiivsetesse bakteritesse b) nad on -laktamaasiresistentsed c) läbivad meningiidi korral hematoentsefaalbarjääri 26. Selgita patsiendile, millised kõrvaltoimed võivad tekkida, kui manustatakse tsefalosporiinide rühma antibiootikume? Allergia 5%, neerude kahjustus, tuubulite nekroosi, diarröa, harva luuüdi kahjustus,
3. Tseftazidiim 3. põlvkond: lai 1. G+: nagu oksatsilliin. 2. Paranenud toime G- bakterite toimespekter suhtes (sh Pseudomonas -- tsefazidiim). 4. Tsefiksiim 4. põlvkond: väga lai 1. G+: nagu oksatsilliin. 2. Veidi paranenud toime G- 1. Tsefepiim toimespekter bakterite suhtes 2. Tsefpiroom Nagu 2. pk tsefalosporiinid, kuid väiksem - 5. Tsefamütsiinid 1. Tsefoksitiin laktamaasitundlikkus. G- aeroobsed bakterid 1. Astreonaam Väga lai toimespekter. 1
Keemiline peritoniit. Põhjuseks veri, sapp, Ba-kontrastaine või muud ärritavad ained peritoneaalõõnes. Peritoneaalabstsess. Kapseldunud ja lokaliseeritud infektsioonikolle peritoneaalõõnes. Suurem osa tekib sekundaarse peritoniidi või kõhuõõne kirurgia järel. 7. Peritoniidi ravi printsiibid. Primaarset peritoniiti ravitakse konservatiivselt antibiootikumid ja toetav ravi. Antibiootikumideks näiteks 3-4pk tsefalosporiinid (tsefuroksiim, tsefepiim), külvide järgselt ravi vastavalt antibiogrammile. Sekundaarse peritoniidi ravis on neli tähtsat komponenti: 1) kolde kontroll; 2) drenaaz; 3) AB-ravi; 4) toetav ravi. Kolde kontroll seisneb intraabdominaalsete infektsioonikollete likvideerimises ja drenaazis. Sõltudes etioloogiast see võib olla kirurgiline (avatud nt avatud apendektoomia, laparoskoopiline nt laparoskoopiline