põhjustab lüüsumise. Kahe faasiline - peab jõudma rakku ja siis liituma ribosoomiga. Bakteriosiidne (doosist sõltuv). Streptomütsiin FK: p.o. ei imendu, i.m., i.v., lokaalselt. 1xp Suur konts neerukoes ja sisekõrvas. Ei läbi HEBi, meningiidi korral kuni 25%. Läbib PBd. Eliminatsioon neerude kaudu. Kombineermine Pen-iga ja Tsefalosporiiniga (suurem nefrotoksilisus). N: G- aeroobsed bakterid. Bakteriaalne endokardiit (koos Pen), tulareemia, katk, TB, UTI, pneumoonia, meningiit, sepsis jt. N: vähene kasutamine, suur toksilisus Kanamütsiin Aminoglükosiidid Gentamütsiin - pseudomonas, klebsiella, enterobakter Neomütsiin - toksilisuse tõttu ainult lokaalselt
Diagnostika. Isolatsioon roojast selektiivsete söötmetega. Tüüfuse puhul saadan verekülvi 5. palavikupäeval, siis tehakse ka antikehade määramine. Ravi ja profülaktika. Salmonelloosi puhul antibiootikumravi ei soovitata, kuna see võib haiguse kulgu pikendada. Salmonelloosi empiirilises ravis ampicillin, TMP-SMX, fluorokinoloonid, III pk tsefalosporiinid. S. typhi ja S. paratyphi infektsioone ravitakse fluorokinoloonide, klooramfenikooli, TMP-SMXi, laia spektirga tsefalosporiiniga. Fluorokinoloonide ja III pk tsefalosporiinide vastu levivad resistentsusplasmiidid. Enamasti saab infektsiooni kontrollida linnuliha ja munade korraliku läbiküpsetamisega, teiste toiduainete toore linnulihaga kokkupuutumise võimaluse elimineerimisel. S. typhi ja S. paratyphi kandlus tuleks identifitseerida ja välja ravida. S. typhi vastane vaktsiin endeemilistesse piirkondadesse sõites. Vaktsiinid on suukaudne elusvaktsiin ja polüsahhariidne konjugaatvaktsiin.