valgusvoost. 3. Kui valguse sagedus on väiksem mingist antud ainele vastavast piirsagedusest (fotoefekti punapiirist), siis fotoefekti ei esine. *FOTOEFEKTI SEADUSPÄRASUSED Fotoefekti punapiir näitab igale ainele vastavat lainepikkust, millest pikemad lained ei ole . suutelised ainest elektrone vabastama Enamikel ainetel tekitab fotoefekti UV-valgus, .mille lainepikkus jääb vahemikku 5–400 nm Tseesiumil aga nt 680nm.. Tsingil punapiir nt 300 nm *FOTOEFEKTI PUNAPIIR
3. Kui valguse sagedus on väiksem mingist antud ainele vastavast piirsagedusest (fotoefekti punapiirist), siis fotoefekti ei esine. 5 Fotoefekti punapiir Fotoefekti punapiir näitab igale ainele vastavat lainepikkust, millest pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Enamikel ainetel tekitab fotoefekti UV-valgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 5400 nm. Tseesiumil aga nt 680nm.. Tsingil punapiir nt 300 nm 6 Fotoefekti rakendusi Fotoefekti kasutatakse: Automaatikas Telemehaanikas Toodete kvaliteedi kontrollimisel Fotograafias Sisefotoefekti kasutatakse: Fototakistites Fotodioodides Päikesepatareides 7 Mis on sisefotoefekt? Fotoefekt ehk sisefotoefekt on välisfotoefektiga sarnane nähtus, ent "vabanenud"
Praktiliselt on tseesium kõige aktiivsem metall,sest teoreetiliselt temast aktiivsem olev frantsium on peaaegu kättesaamatu. Tseesium on kõige valgustundlikum metall. Kõige tundlikum on tseesium rohelise valguse suhtes. Tseesiumi fotoelektrilist efekti rakendatakse fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks ja valgusmõõdikutes. Looduslik tseesium pole radioaktiivne. Tseesiumi sisaldus inimorganismis on nii väike, et seda pole suudetud tuvastada tseesiumil puuduvad biofunktsioonid. Tseesiumiühendid põhjustavad inimestel südamerütmihäireid ja põletikulisi protsesse hingamisteedes. Tseesiumi radioisotoobid kahjustavad elukeskkonda oma beeta- ja gammakiirgusega, kuid mõned organismid suudavad siduda tseesiumi radioisotoope- pärast Tsernobõli avariid oli Baierimaa metsade taimedes ja eriti seentes veel kümme aastat pärast avariid kõrge radiotseesiumi sisaldus.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 7 Allikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 Elemendist üldiselt Tseesium , mille sümbol on Cs , on keemiline element järjekorranumbriga 55. Ta on leelismetall. Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on metall, mida võib sulatada peopesal ja mis on sinakashalli värvusega. Tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 133. Tseesiumil on mitmeid radioaktiivseid isotoope, mis tekivad tuumareaktorites kõrvalproduktina. Neist tuntuim on 137Cs, mille poolestusaeg on 30 aastat. Tseesium on keemiliselt väga aktiivne. Tseesium koos rubiidiumiga avastati 1860. aastal . Tseesiumi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast caesius , mis tõlkes tähendab sinisilmsust . Ajalugu Metall sai oma nimetuse kahe helesinise joone järgi, mis on hästi nähtavad tema spektris, ning mille järgi avastasid selle 1860. a
Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid
annaabi.ee 
