nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suuremate diötseeside eesotsas, neil oli hiilguse. kirikut ja usku puudutavates küsimustes suurem sõnaõigus
1238 Stensby lepin Taani sai ordult tagasi Harju- ja Virumaa ning järva jäi ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik
Constantinus suur- Rooma keiser (306-336), legaliseeris ristiusu 10. Proletaarid- Rooma riigi vaesed kodanikud Akvedukt- monumentaalne veejuhe Patroon- vaese roomlase eestkostja Term- avalik saun Klient- patroonist sõltuv kaitsealune Kirik- Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon Foorum- turu- ja koosolekuplats Katoliiklik- kogu kristlaskonda hõlmav Familia- perekond (Rooma ühiskonna alglüli) Diötsees- kiriku piirkond, piiskopkond Genus- sugukond Metropoliit-suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop Populus Romanus- Rooma rahvas Sinod-kirikukogu,et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju Res publica- vabariiklik korraldus Dogmaatika- usutõdede kogum
Vabavooludiood VD, jadainduktiivsus (drossel) L ja kondensaator C moodustavad energiasalvesti, mille ülesandeks on vähendada võimsuskadu koormusel lüliti avatud oleku vältel. Pinge rakendatakse koormusele muutuva lülitussagedusega. Pinget madaldava muunduri lüliti seisundi, silutud koormusvoolu Id k ja koormuse pinge Ud k diagrammid on näidatud joonisel 1.26, a. Muunduri talitlus katkeb töötsükli kahes faasis, nt siis kui lüliti on suletud (tsees). Selle faasi kestel suundub vool sisendtoiteallikast läbi koormuse kondensaatorisse ning diood on vastupingestatud. Drosseli vool kasvab kooskõlas järgmise seaduspärasusega dI U d s - U dk = dt L ning lüliti avaneb (tvälj) ja vool läbib ikka veel drosseli. Nüüd hakkab diood juhtima (avaneb) ja
annaabi.ee 
