mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda; sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab ära küllastunud aine kontsentrats. Küllastatuse astme väljendamine: (tegelik kons-küllastunud kons)/küllastunud kons. Üleküllastatud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Temp sõltuvus soolad: temp tõuseb, siis lahustuvus suureneb (KCl); erandid: tseeriumsulfaat (temp tõuseb, lahustuvus langeb). Temp tõstm kiirendab lahustuvust ja seega ka küllastunud lahuse saamist. Keemine vedelik keeb, kui küllastatud auru rõhk saab võrdseks väliskeskkonna rõhuga st kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemp ja sulamistemp. Külmumine temp alandades igale vedelikule iseloomulikule temp-le osakeste tõmbejõud ületavd tõukejõu ning vedelik tahkub (moodustuvad kristallid või amorfsed ained). Auru rõhud kuna vedeliku osakene on gaasilises
tingimustel (kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda; sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab ära küllastunud aine kontsentrats. Küllastatuse astme väljendamine: (tegelik kons-küllastunud kons)/küllastunud kons. Üleküllastatud lahus kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Temp sõltuvus soolad: temp tõuseb, siis lahustuvus suureneb (KCl); erandid: tseeriumsulfaat (temp tõuseb, lahustuvus langeb). Temp tõstm kiirendab lahustuvust ja seega ka küllastunud lahuse saamist. Keemine vedelik keeb, kui küllastatud auru rõhk saab võrdseks väliskeskkonna rõhuga. Külmumine temp alandades igale vedelikule iseloomulikule temp-le osakeste tõmbejõud ületavd tõukejõu ning vedelik tahkub (moodustuvad kristallid või amorfsed ained). Auru rõhud kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku
annaabi.ee 
