vastus a. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel b. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel c. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 C juures d. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 5/5 Küsimus 7 (5 points) Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel b. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel c
tardumisel Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju? Student Response A. liblejas B. Kerajas C. Pesajas D. Kantjas E. Ovaaljas Score: 2/2 42. Grafiitmalmis võivad esineda järgmised faasid: Student Response A. Tsementiit B. Ferriit C. Perliit D. Ledeburiit E. Grafiit
Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel Student Response B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpili Student Response A. liblejas B. Kerajas C. Pesajas D. Kantjas E. Ovaaljas Score: 2/2 42. Grafiitmalmis võivad esineda järgmised faasid: Student Response A. Tsementiit B
Keragrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Kerajas grafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiitmalmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiitmalmide plastsus (katkevenivus A on 15...20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem võrreldes liblegrafiitmalmiga. Saamis viis: Keragrafiitmalmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Kasutusala: Rattarumm, veotelje korpus, käigukasti korpus Pesagrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Pesagrafiitmalmi tugevusomadused on võrreldavad keragrafiitmalmi omadustega. Nii Pesagrafiitmalmil kui ka keragrafiitmalmil on teatav sitkus (vastupanu löökkoormustele). Saamis viis: Fe3C3Fey(C) + C (grafiit) Kasutusala: Automootori nukkvõlli nukid Järeldus:
727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit Score: 2/2 40. Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm? Student Response Feedback A. Tekib valandi modifitseerimisel Student Response Feedback (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel B. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel C. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel D. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste kuju? Student Response Feedback A
Perliitne hallmalm 2. Üleeutektne valgemalm 3. Perliitne keragrafiitmalm 4. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 5. Alaeutektne valgemalm 6. Perliitne tempermalm 7. Ferriitne tempermalm 40 Millistel tingimustel tekib malmis pesajas grafiit ehk millal tekib tempermalm? : 1. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 2. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel 3. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 4. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel 41 Millistel tingimustel tekib valgemalm? : 1. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 2. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 3. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 oC juures 4. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel
Student Response Value Correct Answer A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks 100% magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 41. Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju? Student Response Value Correct Answer A. liblejas 33,333% B. Kerajas 33,333% C
Question text Lihv 9. Millise malmiga on tegemist? Vali üks: 1. Alaeutektne valgemalm 2. Ferriitne tempermalm 3. Ferriitperliitne keragrafiitmalm 4. Perliitne keragrafiitmalm 5. Perliitne tempermalm 6. Üleeutektne valgemalm 7. Perliitne hallmalm Question 40 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millistel tingimustel tekib malmis pesajas grafiit ehk millal tekib tempermalm? Vali üks: 1. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel 2. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel 3. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 4. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel Question 41 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millistel tingimustel tekib valgemalm? Vali üks: 1. Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 oC juures 2. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel 3
Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimeta-takse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike katkevenivus ei ületa 0,5%. 5 1.3 Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Selel 1.38b on näha grafiidiosakestetüüpiline kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog-selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste oma-dustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15...20% ferriitsetel, 2..
Volfram on raske ja kõva metall, mida kasutatakse hõõglampide niitide valmistamiseks.Plaatinametalle kasutatakse keemiatööstuses katalüsaatoritena ja neist valmistatakse laboratooriumiseadmeid ning laborinõusid. Titaanist saadakse laeva- ja lennukiehitusele ning raketitehnikale vajalikke suure tugevusega sulameid; samuti kasutatakse seda eriteraste tootmisel. Lantanoidid on haruldased muldmetallid, mida kasutatakse klaasitööstuses erineva värvusega klaaside tootmiseks: tseeriumiga valmistatakse õrnkollast, neodüümiga violetset kuni punast, praseodüümiga rohelist jne. Värviteler oleks mõeldamatu luminofoorideta, mille koostisse kuuluvad lantanoidid ning samuti kuuluvad nad raalide mäluseadmeisse.
Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada ja säilitada toiduaineid. 1.1.12 Kroom ( Cr ) Kroomikihiga kaetakse esemeid hõbedase läike saamiseks, pargitakse nahku, kroomi ühendeid kasutatakse värvainetena. Kroomi ja nikli sulam on elektriküttekeha materjal elektripliidis ja triikrauas, mida kasutatakse ka minu kodus. 1.1.13 Lantanoodid Lantanoodid on haruldased muldmetallid, mida kasutatakse klaasitööstuses erineva värvusega klaaside tootmiseks: tseeriumiga ( Ce ) valmistatakse õrnkollast, neodüüniga ( Nd ) violetset kuni punast, praseodüümiga ( Pr ) rohelist jne. Lantanoodid on vajalikud ka värvitelerites. 1.1.14 Plii ( Pb ) Plii kuulub autoaku koostisse. Kunagi kasutati pliid ka bensiinis, kuid see keelati. Informaatika 1 7 TTK 2. SULAMITE KASUTAMINE 2.1 Miks kasutatakse sulameid?
tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimetatakse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike katkevenivus ei ületa 0,5%. Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Selel 1.38b on näha grafiidiosakeste tüüpiline kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt iblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15...20% ferriitsetel, 2..
Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Hallmalm libleja grafiidiga malm. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust. Hallmalm on kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit (perliithallmalm, ferriitperliithallmalm või ferriithallmalm). Keragrafiitmalm. Saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, ferriit+perliit või ferriit. Keragrafiidiga malmid on heade mehaaniliste omadustega. Plastsus on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Valgemalm. Struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti. Valgemalmist valandid (nt valtsrullid) on suure kõvadusega ja seetõttu raskesti lõiketöödeldavad. Malmi valu Toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks.Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse:
Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditsementiidi segu – perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15…20% ferriitsetel, 2…3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil.
Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15…20% ferriitsetel, 2…3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil.
tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi katkevenivus ei ületa 0,5%. struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi Keragrafiitmalm kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida tööstuses laialdaselt. lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. - 17 - Selel 1.38b on näha grafiidiosakeste tüüpi- GJMW-350-4 350 4 keevitatavad line kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi GJMW-550-4 550 4 struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog- Tempermalm
Hallmalmiks nimetatakse liblelise grafiidiga malmi tema murdepinna halli värvuse pärast. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus on peaaegu null). Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Keragrafiitmalm saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Tempermalm sisaldab vaba grafiiti pesadena. Saadakse valgemalmi lõõmutamise tulemusena. Omab mõningast sitkust st. malm on külmalt deformeeritav. Kasutatakse valudetailidena, mille ristlõike mõõtmed ei ületa 50 mm. 2.3.3. Alumiiniumisulamid Deformeeritavad sulamid
kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis katkevenivus ei ületa 0,5%. on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modi- fitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. - 28 - Selel 1.38b on näha grafiidiosakeste tüüpi- Tempermalm line kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog- Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisal-
annaabi.ee 
