Kuid kilekaitseriided olid autos otsa lõppenud ja töötaja kasutas tootmishoone eesruumis olnud sanitaarseks otstarbeks kasutatavat mitteveekindlat riietust, mis ei olnud ette nähtud kaitseks sööbiva desolahuse eest. Lisaks kasutas ta silmade ja hingamis-5 teede kaitseks respiraatoriga kaitsemaski, kummikindaid ja jalanõude kaitsesukki. Pildil on näha töötaja, kes kasutab kõiki kohustuslikke isikukaitsevahendeid. Desini tseerimise käigus hakkas pihustuspüstoli ja survevooliku ühenduskoha vahelt tilkuma desini tseerivat lahust kaitseriietusele parema jala piirkonnas. Tundes töötamise ajal põletust, peatas töötaja töö, pesi 4 söövitatud kohta veega ja jätkas seejärel tööd. Järgmisel hommikul tööle tulles oli põletuskoht jalal väga punane ja töödejuhataja viis töötaja haiglasse, kus tal diagnoositi parema alajäseme keemiline põletus. Töötaja oli ettevõttes töötanud alles kaks kuud
Saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis ( 7 lg 5). 6 5 Keskkonnaõiguse koditseerimine Materjal: Hannes, V.; Saunanen, E. (2008). Keskkkonnaseadustiku üldosa seaduse põhialused. Juridica, 9, 598 - 608. Eesti keskkonnaõiguse koditseerimine algas Justiitsministeeriumi eestvedamisel 2007.a. Koditseerimise vajadus. 90ndate teisel poolel asuti tegema ettevalmistusi EL-ga ühinemiseks. Kiiresti tuli võtta üle suur hulk direktiive; nende ülevõtmine toimus ajapuuduses väga formaalselt ja tulemuseks on segane ja süsteemitu õigus. Nüüd on aega rohkem ja võimalik tegeleda olemasoleva õigusruumi süstemaatilise korrastamisega. Üldosa Esimeses etapis koditseeriti keskkonnaseadustiku üldosa.