kooliõpilased, aga mängisid kui tõelised profesionaalid. Minu jaoks oli kõige huvitavam tseen selline, kus katusemees tahtis iga hinna eest saada tuppa naise juurde. Lõpuks katusemees ka akna kaudu tuppa sai ja tõi naisele kingituse. Terve selle tseeni ajal kõlas väga lustakas laul. Katusemees palus et naine teda veel teinekordki enda juurde kutsuks, kuna talle väga meeldis seal. Selle tseeni tegi meeldejäävaks just tema lõbus ning lustakas meeleolu. Eelmisele tseenile vastukaaluks oli tseen naise ja mehe abielust. Naine istus päevad läbi kodus ja ei teinud suurt midagi. Naise jaoks oli tema abikaasa väga oluline, mehe jaoks oli aga palju olulisem raha kui armastus. Mees oli väga tuim ja ei huvitunud oma naisest üldse. Kui nad koos kodus olid, siis olid õhus suured pinged ja väga ei räägitud. See päev, kui naisel oli aga katusemees külas käinud pani mees tähele et naine särab kummaliselt. Selle tseeni eripäraks
- aja möödudes võivad naljad ja komöödidad vananeda, sest ühiskond muutub Koomika allikad - Situatsioonikoomika – kujutatakse mingit naljakat olukorda - Karakterikoomika – kujutatakse mingit naljakat tegelast - Sõnakoomika – kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat jms. Draama - tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduda, nt: - + kurvemale tseenile järgneb naljakas ja vastupidi - + tegelased käituvad traagilises olukorras koomiliselt - see žanr arenes välja alles 18.sajandi keskel - esimesed suured draamakirjanikud: Hendrik Ibsen, Anton Tšehhov - eesti autoreid: August Kitzberg, Madis Kõiv, Jaan Tätte Alaliigid käsitluslaadist lähtuvalt - Karakterdraama – keskmeks tegelas(te) kujutamine - Psühholoogiline draama – tegelaste hingeelu kujutamine - Olmedraama – igapäevaelu kujutamine
annaabi.ee 
