Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal tants ja muusika 19. ja 20. sajandi vahetuses sündis vabavormilisem plastika. 20.sajandil (aastail 1920-1930) levisid Euroopas paljud uued seltskonnatantsud tango, tsarlston, fokstrott. Ka balletimaailmas toimusid muudatused, vabavormilisem plastika mõjutas klassikalist balletti - laineid hakkas lööma moderntants, mille kuulsaimaks esindajaks ning loojaks oli Isadora Duncan. Tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid. Muusikavaldkonnaski toimusid mõningad muudatused. USA-s kogus populaarsust dzässmuusika, eriti New Yorgis, mistõttu sai New York ,,maailma kultuurikeskuseks", Euroopasse levis dzäss 1920. aastail
öelnud: "Tants on keel, millega inimene on sündinud." Mary Wigman'i Läks ajalukku "Nõiatants" - tugeva isiksusena http://www.youtube.com/watch?NR=1&feature=endscreen&v ja karmi, ent tasemel tantsuõpetajana. TANTS 1920.1930. aastatel läksid Euroopas ja Ameerikas moodi Charleston tekkeaeg ja fokstrott (foxtrot), koht kattuvad foxtrotiga. tango, tsarlston http://www.youtube.com/watch?v=IWL (charleston) jt tantsud. Foxtrot tekkis 20.sajandi algul USA's http://www.youtube.com/watch?v=hMTrDxcLx1s Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Estonia http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia http://www.youtube.com/ http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi 9.klassi ajaloo õpik (ptk. 10)
Teaduse arengu suunad:1) tuumafüüsika e. aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaharu. 2)Antibiootikumide kasutuselevõtt 3)sünteetiline e.tehismaterjal. Muutused tehnika arengus: elekrienergia laialdane tootmine ja tarbimine,elektrilised tarbekaubad. Sidetehnika-raadio. Sisepõlemismootorid-mootorsõidukid filmikunstis: heli-ja värvifilmid. Kunstis ja kirj:sürrealism muusikas ja tantsus:muusikal, dzäss, fokstrott, tsarlston, tango, modern e.vabatants. Mood: naistel: poisilik stiil-pikad püksid, sviitrid, trikootooted. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Lühemad ja lokkis juuksed. Meestel:fraki asemel smoking. Hariduselu:venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. 6-kl koolikohustus, varasema seisusliku haridussüst. asemele loodi ühtluskool, ühtlustati õppekavad, laiendati koolivõrku, ehitati koolimaju, trükiti õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele
Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango. Balletimaailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas Naised said valimisõiguse. Söja-ajal tegid naised edukalt meeste töid ja see töstis nende enesehinnangut. Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid öiguseid. Nad ei tahtnud olla teisejärgulised inimesed, kelle koht on põhiliselt köögis.Naised soovisid pärast söda võrdselt meestega töötada, raha teenida ja
Tugevnesid sidemed linnade ja maakohtade vahel. Suurlinnades tekkinud ideed ja liikumised levisid ka maale. 5.Saavutused muusikas ja tantsus. Esimese maailmasõja ajal tekkis Usas uus muusikalise lavateose liik muusikal. Euroopasse levis pärast II maailmasõda. Usas sündis ka 20.sajandi algul dzass. Pärast Imaailmasõda said dzässikeskusteks Ne York,Chicago ja Kansas City. 192030.aastatel levisid Euroopas populaarsed seltskonnatantsud nagu fokstrott, tsarlston ja tango. Balletimailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. 20.saj algul tekkis Usas modern ehk vabatants, mille loojaks peetakse Isadora Duncanit. Ta ei tunnistanud tantsus mingeid reegleid ning lähtus keha loomulikust liikumisest. 6. Kuidas mõjutas valitsuse ideoloogia teaduse, tehnika ja kultuuri arengut. Totalitaarsetes riikides tahtsid võimukandjad saavutada kontrolli inimeste meelsuse üle. Teadus, tehnika ja kultuurialad pidid teenima
Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid (lk 79); USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango. Balletimaailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas (lk 81-82). Naised said valimisõiguse. Söja-ajal tegid naised edukalt meeste töid ja see töstis nende enesehinnangut. Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid öiguseid. Nad ei tahtnud olla teisejärgulised inimesed, kelle koht on põhiliselt köögis.Naised soovisid pärast söda võrdselt meestega töötada, raha teenida ja
Walt Disney. Alferd Hitchcocki teos ,,Santaaz" ilmus 1920. aastate lõpul. Filmiga võis mõjutada suurt hulka inimesi, sest seda oli lihtne levitada. Diktatuuririikides pidid olema filmid diktaatoreid ülistavad ja sisendama inimestele, et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib parim juht. Tuntumad kirjanikud olid E. Hemingway ja E.M Remarque. Tuntumad kunstnikud olid Salvador Dali ja 20.Millised olid uued muusika ja tantsustiilid? Uued tantsustiilid, mis levisid olid: Fokstrott, Tsarlston, Tango. Levis ka uuesti moderntants, kus tantsija lähtus keha loomulikust liikumisest ega tunnistanud mingeid tantsureegleid. USAs levis uus muusikastiil Muusikal, seal levis ka sellel aastatel ohtralt Dzäss. USA oli dzässi sünnimaa. 21.Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas? Naisõiguslaste võitlus hakkas nüüd vilja kandma, naised said valimisõiguse, hakati nõudma meestega võrdseid õigusi, soovisid pärast sõda meestega võrdselt töötada ja arutada tähtsaid küsimusi
Selleks oli muusikal, mida varem ei tuntud. Muusikal sai alguse Ameerika Ühendriikidest ning levis edasi Euroopasse alles pärast Teist maailmasõda. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks 20. sajandi algusaastatel. Pärast Esimest maailmasõda said dzässi edukamateks linnadeks New York, Chicago ja Kansas City. 1920.-1930. aastatel Euroopasse levinud seltskonnatantsud olid alguse saanud läänepoolkeralt. Populaarseimad seltskonnatantsud olid tango, fokstrott ja tsarlston. Balletimaailmas aga ei tahetud klassikalise tantsu kõrvale üldse tunnistada mingisugust uut moderntantsu. Moderntantsu looja on Isadora Duncan, kes on öelnud, et selles tantsus ei ole mingeid reegleid ning tuleb lähtuda vaid keha loomulikust liikumisest. Tema isikupärane uus tantsustiil mõjutas hiljem paljusid tantsijaid. (Isadora Duncan, kes on moderntantsu looja) 8
annaabi.ee 
