Bütsansi kunst. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne vahendaja ja sulam. ametlik Bütsainsi kunst oli ka kiriku ja keisri riigi võmu seose väljendus. kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel) ida maade mõju. Arhitektuur : liseen- eenduv püst riba seinal. petik-kinni ehitatud akna/ukse ava bütsantsi kapiteel- | kirikus või basiilika ristkuppel 1)kirikud-hagija sophia-konstantinopolis. piklik hoone kaetud kuplitega. San Vitale- itaalias- kaheksa nurkne. 2) maalikunst: ida maadelt:
Võeti kasutusele uus kirjavorm: karolingide minuskel. Kloostrite tähtsus Kloostrid olid tähtsad majanduslikult (põllumajandus- ja eeltööstusliku tehnika arengule avatud suurmaavaldustega), intellektuaalselt (scriptorium'is kopeerisid ja illumineerisid mungad käsikirju) ja kunstiliselt (miniatuurid, vitraaz, ehitus jne); vahel poliitilised (Cluny) ja loomulikult vaimulikud keskused. 13. saj kerjusmunkade suureks uuenduseks oli kloostrite asutamine linnadesse. Bütsansi riigi teke lääne.rooma alad langesid 6 saj.iks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud riigid. Ida-rooma püsis keisrivõim kuni 15 sajni, mil riigi pealinna kõnstantinoopoli vallutasid türklased. Konstantinoopoli kreekapärane nimi byzantioni järgi kutsutakse nüüd seda bütsantsiks
annaabi.ee 
