- 1868. 1870. Carl Robert Jakobsoni ,,Kolm isamaakõnet" jagas eestlaste ajaloo kolmeks: muistne õnnepõlv, pimeduse aeg, koidu e ärkamise aeg - 1864. palvekirjade aktsiooni kõrgaeg vahendasid Peterburis Köler ja dr Karell - 1864.ndast aastast hakati rajama aleksandrikooli komiteesid, selle initsiaator oli Paistu kihelkonna pulleritsu kooli õpetaja Jaan Adamson idee oli rajada esimene eestik gümn. Luba tuli taotleda tsaarivalitsuselt. Komiteed olid erinevates kihelkondades, tegeleti põhiliselt raha kogumisega. 1874. asutati peakomitee, mille tuntumad liikmed olid Kreutzwald, Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler (kool ise avati alles venestusajal ja see oli venekeelne) - 1870.ndate aastate alguses asutati esimesed eesti põllumeeste seltsid - 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimeseks presidendiks sai Hurt põhiül oli eestikeelse kirjasõna, eelkõige õpikute väljaandmine ja vanavara
neli hobust ja nad pidid rahuldama peremeest mitmel elualal. Mõisates kasutati aga vastavalt otstarbele erisuguseid loomi: ratsahobustega ratsutati, traavlitega tehti lõbusõitu ja raskeveohobustega hariti maad. Neil aegadel paaritati kohalikke hobuseid raskeveotäkkudega: osa ristanditest õnnestus, suurem osa mitte. Teadliku hobusekasvatuse algus Eestimaal langeb 1855. aastale, mil Liivimaa rüütelkond otsustas luua hobusekasvandused ning annetas selleks 20 000 rubla. Tsaarivalitsuselt saadi odavale rendile Tori ja Avinurme kroonumõisad ning 1856 alustas tööd Tori hobusekasvandus. 8 Araabia hobune Araabia hobust, kõige vanemat ja puhtamat kõigist hobusetõugudest, peetakse ka kõige ilusamaks hobuslaseks maailmas. Kuna araabia hobuse taoliste kabjaliste kujutusi on leitud juba muistses kunstis, siis arvatakse selle järgi, et araabia tüüpi hobused elasid juba 2000-3000 aastat eKr Araabia poolsaarel
annaabi.ee 
