lääneriikidega. 4.Lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas 1904-1905. 5.Mittevenelaste rahvuslik rõhumine sh. venestamine (Soome, Baltikum, Poola). 1905a. rev. ajendiks ja aluseks Verine Pühapäev 9 jaan. 1905. Revolutsiooni tagajärjed: 17 okt. manifest millega Nikolai II lubas: 1.1.Sõna, koosoleku, ühinemis ja teisi demokraatlikke vabadusi. 1.2.Rahva esinduse riigituuma valimisi. 2.Algas erakondade moodustamine. 3.Toimus pööre rahvateadvuses kuna puudus tsaaritruudus ja rahvas ärkas poliitilistele võitlustele. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus. 2.Rahvaküsimus-mõnevõrra nõrgenes rahvuslik rõhumine, vähemusrahvad hakkasid nõudma autonoomiat. 3.Ei kujunenud läänelikku parlamentaarset riigikorda, kuna riigituuma volitused olid piiratud. 1917a. veebruarirev. põhjused: 1.-3.1905a. rev.-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin. 5
sundisid kohaliku garnisoni kapituleeruma, aga 13. mail 1790 toimunud Tallinna merelahing lõppes rootslaste lüüasaamisega kuna Rootsi ei saavutanud edu ka Soomes, sõlmiti samal aastal Värala rahu sõjaeelse olukorra taastamisega sõja eel oli Gustav III lootnud, et Rootsi vallutusplaane toetab balti aadel, kes polnud rahul asehalduskorra kehtestamise ja seniste eesõiguste kärpimisega, kuid juba sõja esimestel kuudel ilmnes kohaliku aadli tsaaritruudus; eriti hirmutasid balti aadlit võimalikud talurahva väljaastumised, mis võisid puhkeda rootslaste tagasitulekul 4.3 Pärisorjuse kaotamine Pärisorjusliku majanduse kriis 18. sajandi lõpul: mõisnike väljaminekud suurenesid, kuna püüti järgida Saksamaa elustandardit: mõisade väljaehitamine ja euroopalik elustiil püüti suurendada sissetulekuid ilma põhimõttelisi muudatusi tegemata (laiendati mõisapõlde, tõsteti teokoormisi)
annaabi.ee 
