sajandi lõpuni. · Kohaliku baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks hakati koostama aadlimatrikleid ehk rüütelkondade liikmete nimekirju. Uusi perekondi lisati sinna vaid teiste liikmete nõusolekul.Paljud siinse aadelkonna võimalused ei laienenud vene aadlikele. · Baltisakslased olid mõjukatel positsioonidel Peterburi õukonnas. · Tänuks privileegide eest olid siinsed baltisakslastest aadlikud ja linnakodanikud täiesti tsaaritruud. · Balti erikord aitas säilitada kohalikku omapära ning pakkus kaitset venestamise eest · Saksa kultuuri kaudu oli ka eestlastel võimalik saada osa Euroopa ühiskultuurist. · Mahtra sõda. Vabadussõja tähtsamad sündmused: · Narva vallutamine (28. november 1918) Vabadussõja algus; enamlased kuulutasid Narvasvälja Eesti Töörahva Kommuuni (eesotsas Jaan Anvelt), näiliselt iseseisva riigi, mida juhtisidMoskva marionetid
rootsi rigi poolt riigistatud mõisamaade tagastamine nende endistele omanikele. sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Baltisaklased olid mõjukad peterburi õukonnas,palju oli neid venemaa kõrgeimate ametiisikute ja sõjaväelaste seas. Nõnda säilis ja tugevnes rüütelkondade eesõiguste süsteem,mida nimetatakse balti erikorraks(või balti maarigiks). Vastutasuks olid baltisakslastest aadel ja linnakodanikud tõesti tsaaritruud. Baltisakslaste ülemvõim teostus muidugi siinsete põlisrahvaste eestlaste ja lätlaste abil. Kuid samas pakkus balti erikord ka eestlastele kaitset venestamise eest,säilitas kohaliku eripära. Saksa kultuuri kaudu said eestlased osa euroopa ühiskultuurist. Võitlus balti erikorra poolt ja vastu oli eesti ajaloo läbivaim teema järgneva kahe sajandi jooksul. Peterburi lähedus ja kroonu tellimused vene armee varustamiseks leivavilja ning eriti
annaabi.ee 
