Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Peeter I lapsepõlv ja trooniletulek Pärast Fjodori surma, 1682 aasta 27. aprillil, otsustas Bojaaride Duum tsaariks kuulutada 10-aastase Peetri, mõõda minnes tema 16-aastasest poolvennast Ivanist, kes oli haiglane, nõrgamõistuslik ja poolpime. Sofia, kes oli tsaaritroonist kõrvale jäetud, hakkas organiseerima streletside mässe. Nende mässude tagajärjel jäi Peetri nägu tõmblema, ta hakkas ühte jalga järel vedama ning tal olid närviatakid. Peeter kasvas üles Moskva lähedal külakeses, kus oli sakslaste alev. Seal hakkas ta huvituma sõjamängudest ja võõramaisest tehnikast. Mõistagi elasid seal ka paljud välismaalased päris Euroopast ning see meenutas ehtsat Lääne- Euroopat.
puudus tal alguses riigivalitsemise vasu igasugune huvi. Ta jättis koguni kõik riigivalitsemisega seotud küsimused enda ema- Natalja ja patriarh Joakimi kanda. Muidugi mõjutas seda otsust ka tema teadmatus riigiasjadest ja esijalgne kirjaoskamatus, kuid eelkõige tema väga noor iga. On teada, et 1682. aasta 27. aprillil kuulutas Bojaaride Duum keisriks tollal vaid 9-aastase ja 11-kuuse Peetri. Peale poolpimeda ja haige poolvenna Ivani jäi tsaaritroonist kõrvale ka ta poolõde Sofia, kes end kõrvale jäetuna tundes püüdis teha kõike, et upitada Peetri kohale Ivan, kuid selleks vajas ta toetust väljaspoolt Bojaaride Duuma. Sofia õnneks oli kujunenud olukord, kus streletsid, ärevil lakkamatutest vaidlustest oma juhtimiskorralduse, palga ja tingimuste üle, osutusid Fjodori surma järel eriti tundlikeks kuulujuttude suhtes, mis pajatasid Kremlis valitsevast ebaõiglusest ja sohitegemisest. 2 Niisiis algatas
annaabi.ee 
