Mille tõttu Venemaa vastaste loodud liit nad lõpuks purustas ja Vana-Liivimaa aladelt välja ajas. Venemaa sõdis Leedu-Poolaga, Vana-Liivimaaga ja Rootsiga. Sai peksa Rootsi/Rzeczpospolita ühisel koostööl. 5.Liivi sõja lõpp 1582 aastal sõlmitud Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahelise vaherahu ja 1583 aastal Rootsi kuningriigi vahelise vaherahuga. Venelaste jaoks lõppes sõda enam vähem kaotusega, sest maad juurde ei võidetud ja Ivan IV surma tõttu 1584 aastal puudus Moskva Tsaaririigil võimalus uuesti proovida järgmistel kümnenditel. Kõige rohkem said kannatada Liivimaa elanikud mitte ainult sõdade tõttu, vaid ka 1561, 1566 ja 1571 aastal rüüstas maad katku epideemia. 6. Eesti ala jagunemine kolme kuninga vahel Põhja- ja Lääne Eesti sai Rootsi kuningas, Saaremaa läks Taani kuningale ja Lõuna-Eesti ning Liivimaa jäid Poola kuningriigile. 7.Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu
koolides ei tohtinud isegi vahetundide ajal eesti keeles rääkida, ajal mil Tartu esimesel laulupeol isegi tsaaririigi hümni laulmine eesti keeles ära keelati. Mõistatuslik Venemaa Üheksateistkümnenda sajandi keskel sai Vene impeeriumi ideoloogia nurgakiviks suurrahvusliku teooria valem, mis tugines õigeusul, isevalitsemisel ja rahvuslusel. Selle teooria järgi oli vene rahval ja vene tsaaririigil eriline ülemaailmne ülesanne: rajada "kõdunevas ja hääbuvas" Euroopas parem ja täiuslikum kord ning päästa hukkuv maailm. Ühendada kõik õigeusklikud kirikud Moskva alluvusse ja vabastada slaavlased võõramaisest ikkest. Tol ajal tähendas see Balti aladel vene keele kui riigikeele kasutusele võtmist kõigil haldusaladel ning tugevat survet luterlikule kirikule. Vene tsaaririigi rahvuspoliitika põhimõtted ja suunad joonestusid üsna jõuliselt välja 19. sajandi lõpuveerandil