kontrollivat kogu maailma majandust. Müüti põhjendati tõsiasjaga, et juudi kaupmehed, kellega lihtinimesed kokku puutusid, olid jõukad ja seega mõjukad. Mõnel perioodil muutus Euroopas antisemitism nii tugevaks, et jõuti vägivallani. Juute kiusati taga: nende kodud, sünagoogid ja poed purustati, nende endi kallal tarvitati vägivalda ja neid isegi mõrvati. Niisugust spontaanset vägivalda nimetati pogrommiks. Mõiste pogromm on pärit Venemaalt, kus tsaarireziim kasutas mõnikord salapolitseid. (Bruchfeld ja Levine 2003:8) 7 1.4 Holokausti tekkimise põhjused Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga määrati Saksamaale kõrged reparatsioonid. Miljonid inimesed jäid töötuks ja elasid vaesuses. Inflatsioon kasvas ning raha oli oma väärtuse peaaegu kaotanud. Üks väike marurahvuseline partei- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtis Adolf
1896. aastal keelati koolides kehalised karistused, õppetöö kontrollimiseks võeti kasutusele klassipäevikud. Ranged eeskirjad ühtlustasid kõigi koolide asjaajamise, ka koolitoa sisustuse ja õppevahendid. Igas koolitoas pidid olema kateeder või õpetaja laud, koolipingid, kapp või riiul raamatute hoidmiseks, seinakell. Õppevahenditest olid väike orel, gloobus, suur jalaga arvelaud, Palestiina, Venemaa Euroopa-osa ja poolkerade seinakaart. 1905. aastal toimus revolutsioon ja tsaarireziim tegi mitmeid järeleandmisi. 1906. aastal anti luba emakeelsete erakoolide asutamiseks ja ülalpidamiseks, loodi haridusseltse, kus organiseeriti näiteringe ja laulukoore, loengute korraldamist, raamatukogusid. 1907. aastast hakati paljudes valdades ehitama ajakohasemaid koolimaju, mitmel pool pandi tööle kaks õpetajat. Meesõpetajate kõrval hakkasid tööle ka naisõpetajad. Tehti algust laste ühistoitlustamisega.
annaabi.ee 
