valmis isamaa eest võitlema Maailmarevolutsioon oli kommunistide maailmavallutuste kava. 28.nov. algas vabadussõda punaarmee rünnakuga Narvale Sõja alguses oli olukord Eestile ebasoodne: 1. Maa oli laostunud 2. Polnud relvi, et ennast kaitsata 3. Polnud oma sõjaväge Punaarmee oli samal alaj edukas nov-dets 1918 vallutas punaarmee 2/3 Eestist (Tallinani jäi 40 km) Eesti päästjaiks osutasid, kes vastupanu organiseerisid: Kaitseliit, endised tsaariohvitserid ja kooliõpilastest vanatahtlikud. Eesti vabariiki toetasid Inglise laevastik ja Sooe vabatahtlikud 5.01.1919a. Algas Eesti vastupealetung 14.jaan. 1919 vabastas Eesti rahvaarmee Tartu 19.01 Narva 01.02 Võru ja Valga 03.02 Petseri Vabastamislahinkutes paistis silma Julius Kuperjanovi partisjonide pataljon jaan 1919. a. Paju lahing oli eestlaste jaoks veriseim lahing vabadussõjas Kevadel 1919 toimusid lahingud juba Vene territooriumil.
jaanuaril 1919, kui juhuslikult alanud vasturünnak arenes suureks vastupealetungiks kogu Eestis. Pöörde sõjategevuses põhjustasid mitu asja: Tallinnasse oli saabunud Inglise eskaader, seejärel Soome abiväed. Hiljem tuli vabatahtlikke ka Rootsist ja Taanist. Sellel oli eestlasteta tohutu psühholoogiline mõju – teati et me pole enam üksi. Olid moodustatud vabatahtlike väeosad Eestis, kuhu kuulusid vastloodud Kaitseliidu liikmed, endised tsaariohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud nn. õppursõduritel. Tuntuim pataljon oli Julius Kuperjanovi partisanide pataljon. Eesti sõjavägede Ülemjuhataja Johann Laidoner pani sõjaväes maksma kindla korra. Oluliseks eeliseks oli ka tegevusse astunud Eesti soomusrongid Lühikese ajaga vabastati tähtsamad Eesti linnad: 14.jaanuaril Tartu ja 19.jaanuaril Narva. Edasi läks pealetung Lõunasse Valga suunas. Lõunarinde otsustavam heitlus toimus Paju mõisa väljadel