Sellel perioodil kirjutas Puskin kaks poliitilist programmluuletust: "Küla" ja oodi "Priius". "Küla" kujutas pilti pärisorjusest ning lõpeb üleskutsega vabastada talupojad. Puskin ei kirjeldanud selles luuletuses midagi lugejate jaoks uut, kuid ta õpetas nägema eluharjumustes peituvat halba, äratas uinuvais hingedes hukkamõistu, näitas, et patrioodi kohus on kurjust ja ebaõiglust taunida, mitte sellega leppida. Oodis "Priius" kirjeldab Puskin öist Peterburgi ja mahajäetud tsaarilossi, mis sai isevalitsuse kukutamise sümboliks. Nagu Hüvanguliidu liikmed, eitas ka Puskin isevalitsuse despotismi ning ülestõusnud rahva vägivalda. P. nägi väljapääsu ranges seaduslikkuses, mis kaitseb vabadust nii türannide kui rahva vägivalla eest. Lisaks eelnevatele paistis Puskin juba tol ajal silma oma teravmeelsete epigrammidega. Lisaks hiilgavale vestlusandele ja heale jutustamiskunstile oli ta ka poliitiliste epigrammide meister.
pärineb tõenäoliselt Rastrelli töökojast, kes projekteeris muuseas ka Peterburis asuva Vene tsaarilossi Talvepalee ja Kuramaa hertsogilossid Miitavis (Jelgavas) ja Rundales praeguse Läti aladel. Hoone kahe akna laiuseid külgrisaliite