Hollandi lipust. Vene ajaloolane P.I.Belavenets on püüdnud värvide valikut ja järjekorda põhjendada varasema Vene merelipu olemasoluga. Nimelt olevat esimesele Vene sõjalaevale "Orjol", kui see 1668. aastal vette lasti, heisatud streletsilipu eeskujul valmistatud sinise ristiga valge- punane plagu. Esimene valge-sinine-punane trikoloor valmis 1693. aastal ja selle kinkis Peeter I peapiiskop Afanassile. Lipul oli ka kuldne tsaarikotkas. See kotkaga trikoloor ehk tsaarilipp kujunes esimeseks standardseks sõjalipuks nii merel kui maal. Trikoloori alusel kujundas Peeter I ka üheksa triibuga admiralilipu, mis samuti matkis Hollandi admiralilippu. Suurbritanniast tõi Peeter I kaasa sotlaste Püha Andrease diagonaalristi. Risti kasutamist põhjendas fakt, et Jeesuse jünger Andreas suri märtrina Lõuna- Venemaal. Kõigepealt asutas tsaar uue sümboli õigustamiseks Andrei Pervozvannõi ordeni
Oma kirjas ta viitas, et initsiatiiv tuli raelt. Üldiselt Tartus venelased lepingut pidasid. Vähemalt esialgu suhtuti tartlastesse respektiga. 6.septembril õnnestus Tartul saada privileegide kinnitus. Tartlaste tingimustele tehti mõningaid muudatusi. Tsaar lubas luteri usu säilimist (tsaar Ivan IV usuküsimus ei huvitanudki), Tartus jäi kehtima Riia õigus, linna omavalitsus. Linnale jäi müntimisõigus, ainult, et müntide tagaküljel pidi olema tsaarikotkas. Säilis omandiõigus. Kauplemisvabadus. Küüditamine 1558.aasta lõpus, kui üks osa tartlasi saadetakse välja Venemaale, peamiselt Pihkvamaale. Üheks põhjuseks loeti seda, et 1558. aasta lõpus võttis ordu ette sõjakäigu endistele Tartu piiskopkonna maadele, et Tartu tagasivallutada. Vene pool arvas, et kui Tartus on palju endist rahvast, siis võidakse linna seespoolt kahjustama hakata. Esimesed küüditatud lasti üsna pea tagasi. 1565 veel üks küüditamine ning 1571.
annaabi.ee 
