RIITUSRUNOD Itkud Itkud liituvad lähedalt pihtimuslüürikaga: nii lüüriliste runode kui ka itkude abil ilmutati ning elati välja tugevaid ja valulisi tundeid. Itkudel oli ka muid, ennekõike uskumuslikke ülesandeid: loodeti, et surnuitkud kergendavad surnu siirdumist ja asetumist sealpoolsusesse, ja kui surnuga sooviti kontakti saada, tehti seda samuti itkude kaudu. Itke esitati ka pulmades, mõrsja kodust lahkumine. Nekrutiks astumise puhul samuti, poeg võib-olla ei naase tsaariarmeest. Itkude esitajad olid alati naised. Itkejana võib vastavalt olukorrale esineda ema, naine, tütar, õde jne. Surnud itkevad naispoolsed lähiomaksed, pulmades aga kuulub itkemine mõrsjale ja tema emale. Itke esitati kirstu juures ja kalmistul. Itkudele on omased värsked algriimid, lausete pikendamine äärmise võimaluseni , kordamine ja loetlemine ja omapärane kujundikeel. Loitsud Esindavad maagiat, püüdeid asju üleloomulike abinõudega mõjutada, kui ratsionaalsed
asjad joonde (Haavisto 1991: 41). Samuti ei saa üle hinnata Tommy Tuomikoski osa selles protsessis – sündinud, üles kasvanud ja muusikuks saanud džässi sünnimaal, oli ta õige mees õpetama suguvendadele džässrütmika ja improviseerimise saladusi. Oma missiooni suhtus ta täie tõsidusega ja kui ülejäänud Andania bändi pillimehed sügisel lepingu lõppedes lahkusid, 60 Soome 20. sajandi ühe tuntuima levimuusiku George de Godzinsky isa. 61 Tsaariarmeest tuli Soome teisigi eesti päritolu muusikuid, nt vennad Hannes ja Robert Konnod, kellest Hannes tegi omale nime Suomi Jazz Orkesteri trompetistina ja hiljem ka heliloojana, Roberti kohta pole midagi täpsemat teada (Haavisto 2000: 201). 62 Trompetist Eugen Malmsten (1907–1993) oli esimesi ja tunnustatumaid soome vanema põlvkonna džässmuusikuid. Jazz & Pop Arkisto andmeil mängis Soome tuntumates orkestrites, nagu Zamba, Rytmin Radio-Pojat jt, veel 1975
annaabi.ee 
