14. Maad puudutavad reformid läbi viimase kahesaja aasta. Sellest tulenev mõju tänapäevani. Põllud P-Eestis olid kasutusel juba 3000.a tagasi 1861. a Venemaal talurahvareform, 1906-1916 Stolõpini agraarreform, talurahva vabastamine pärisorjusest Eestis 1816, 1939a. NSV Liit okupeerides Balti riigid, hakkas maad jagama ka maata inimestele. 15. 1919 a. EW radikaalne maareform, kahte liiki- asundus ja käsitööndustalude tekkimine lisaks tsaariaegsetele vanadele taludele, nende arv ja keskmine suurus, nende erinev energeetiline varustatus Eesti maareform: Võõrandati kõik mõisad ja maad, mis oli EV piires, hakati jagama seda maad (kõige enne said sõdurid ja nende perekonnad), metsad jäid riigile, talupojad said oma maa peremeheks. Kahehobusetalud(32 tuh, 10- 12ha, 2hobust),käsitöötalud(23tuh,1 hobune). Maareformiga tõusis hobuste
(1938-1940). Emakeeleõpikute kõrval võeti kasutusele mitmesugused töövihikud ja juhendmaterjalid. Teedrajavaks sai J.Käisi ,,Emakeele töövihik" 1. ja 2. klassile (1932). Kodulootundide jaoks kõikide koolide poolt aksepteeritud õpperaamatu väljaandmiseni ei jõutud. Matemaatikaõpikute koostamisel võeti aluseks rahvusvahelised kogemused, kuid peeti kinni ka eesti kooli vanadest traditsioonidest. Alguses tugineti tsaariaegsetele kooliprogrammidele, kuid arvestati ka töökooli printsiipe. Juba venestamise ajal 6 aritmeetikaõpikuid kirjutanud August Maramaa (Merfeldt) oli üks viljakamaid autoreid ka noores Eesti Vabariigis. Temalt ilmus 1921-1925a. kuueosaline ,,Aritmeetika ülesannete kogu" ja see oli mõeldud kõikide algkooliklasside tarbeks. Algkooli ajalookursus oli üles ehitatud lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi
annaabi.ee 
