ei ole? MIHHAIL: (lahkudes) Mu käsundusohvitser küsib mult kogu aeg sedasama, maman. VARVARA: Tatjana, mis mõtet on tantsida omaenda vennaga? (Sevõrjov haagib end ühele mööduvale külalisele külge, temaga koos lahkudes.) SEVÕRJOV: Kas te olete "Teleskoopi" näinud? Kuulake "ma jään kindlaks selle saatusliku mõtte juurde..." (Proua Beyer märkab Tsaadajevi ja suundub tema poole. Siseneb Stankevits, kes kummardab proua Beyerile, aga Stankevitsi hämmastuseks jätab proua ta tervitusele vastamata.) 58 STANKEVITS: Proua Beyer. POLEVOI: Vaat nii! PROUA BEYER: (tähelepanu pööramata, konstateerides) Härra Polevoi... (Tsaadajevile) Pjotr Tsaadajev! (Tsaadajev tervitab teda.)
Peterburis lahti vastik kuulujutt, nagu oleks Puskinile valitsuse käsul salaja vitsadega peksa antud. Selle jutu laskis liikvele tuntud duellant ja mängur Tolstoi. Puskini arvates oli ta nüüd igaveseks ajaks häbistatud, ega teadnud kas tappa ennast või keiser. Tsaadajev tegi talle selgeks, et inimene, keda ootavad ees suured toed, peab laimusse põlgusega suhtuma ja tagakiusajatest üle olema. Karamzini, Tsaadajevi ja Glinka pingutused kergendasid Puskini saatust mõnevõrra. Teda ei saadetud Siberisse ega ka mitte Solevetski saartele. 6. mai 1820 sõitis ta Peterburist lõunasse, määratuna kindralleitnant Inzovi kantseleisse. 13 Puskin Lõuna-Venemaal (1820-1824) Puskin asus teele Jekaterinoslavi (praegu Dnepropetrovsk), kus sel ajal asus Venemaa lõunaosa väliskolonistide ülema Inzovi residents, kelle kantseleisse ta tööle saadeti
annaabi.ee 
