värvatuna. Saksa võimudel oli valminud kava värvata vallutatud idaprovintsidest, sh Eestist, Saksamaale lihttöölisi põllumajandustöödele, sõjatööstusse või seda toetavasse sektorisse, meditsiiniõdesid jt. Erinevates allikates pakutud arvud algavad 10 000-st, mainitakse ka 15 000 eestlast, kuid 1943 aasta seisuga on välja toodud koguni 30 000 eestlast, kes lahkusid sinna. Lisaks sellele, et Saksamaa vajas töökäsi, oli sakslastel vaja hakata välja õpetama noori truusid riigialamaid, keda oleks vajadusel võimalik rindele saata. Eestile nagu teistelegi sõja ajal vallutatud aladele laiendati noorte värbamine Saksamaale riigitööteenistusse. Tööteenistusse värvatute hulgaks aastatel 1941-1944 pakutakse 800 kuni 1000 noormeest ja 100 neidu, kuid suur osa tööteenistusest tagasipöördunud noortest liitus hiljem Saksa sõjaväeteenistusega. Näiteks 6. Juuni 1944. aasta seisuga liitus SS-üksustega koguni 85% tööteenistusest naasnutest. 1943. ja 1944
·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe, öösse e öhe. · Mitm part: kuid, kuusid, soid, soosid, truid, truusid, töid, töösid PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse · Diftongiga lõppevad oma sõnad (au, hai, (h)ui, kae, kai, krae, lõo, mai, nõu, pai, peo, peoleo, prei, rai, reo, tai, toi, tui, tõu, täi, vau, viu, või, väi) · Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü)
annaabi.ee 
