sõltus USAst ja teisel pool NSVL ja tema sõltlased. Külmal sõjal on mitmeid avaldumis vorme - *võidu relvastumine, *luure tegevus (sõjaline luure, majanduslik luure-NSVL), *endale liitlaste otsimine vastaste poolelt, *propaganda, *ideoloogiline, *kultuuriline, *kriiside tekitamine, *konfliktide tekitamine. Eesmärk oli nõrgestada teisi (oma vastasied). Ei saanud sellest tegelikku sõda, kuna mõlemal poolel oli olemas tuumarelv. 1947 võeti USAs vastu Truumani doktriin - USA president Truuman tegi ettepaneku osutada sõjalist ja majanduslikku abi Kreekale ja Türgile, keda ähvardas Nõukogude oht. Kommunismi pidurdamise doktriin - enam edasi ei saa. USA lubas, et edaspidi aitab riike, kes vajavad abi (sõjaline, majanduslik abi) Marshalli plaan - EU taastamise programm. Nägi ette enda Euroopale majanduse taastamiseks 13 miljardit dollarit. Abi sai 16 Euroopa riiki. Jugoslaavia oli ainus sotsialistlik , kes sa selle plaani alusel abi,
Külm sõda süvenes, kui 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes. Lääne-Saksamaast sai Saksamaa Liitvabariik ja Ida-saksamaast sai Saksa Demokraatlik Vabariik, mis ei olnud üldse demokraatlik. USA üritas kõigest väest maailmas kommunismi levikut pidurdada ning president Harry Truman esitas 1947. aastal seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Truumani doktiiriks. Selle doktiiriga peab ta eelkõige silmas kommunistlike rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. USA välisminister George Marshall tuli sammal aastal välja kavaga, mis nägi ette USA ulatusliku abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele ja Euroopa taastamist ning mille ideeks oli suurendada USA jõudu võitluses NSV Liidu vastu. Välisministri kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. Aastatel 1950.-1980. oli üheks peamiseks valuküsimuseks rahvusvahelistes
Lääneriikide poolt). 4. Millistele põhimõttetele rajas USA oma välispoliitika Külma sõja algaastatel? USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." 5. Selgita mõisteid ja anna neile hinnang nende ajalises kontekstis. I Truumani doktriin. USA presidendi Harry Trumani 1947 esitatud välispoliitiline programm, mille kohaselt toetab USA neid rahvaid, kes võitlevad relvastatud vähemuste pealetungiga ja välisjõududega. Seda kasutati sõjalise missiooni õigustamiseks kreeka kommunistlike mässuliste vastu ja Türgi valitseva reziimi kaitseks NSVL-i rünnakute eest. II Eisenhoveri doktriin. Dwight Eisenhower, leidis, et pidurdamisdoktriin on liiga passiivne
Osalesid: P-Korea, Hiina, NSVL- ÜRO g)Berliini blokaad(1953): Peale II MSi jagunes Berliin kaheks. NSVLile ei meeldinud, et tema maal on teise riigi valdus. Ta tahtis, et USA loobuks L-Berliinist ja korraldas ümber selle blokaadi, kuid USA ei and alla ja L-Berliin jäi USA kätte. Osalesid: USA-NSVL h)Berliini müür(1961): Läbi L-Berliini said ida sakslased põgeneda. Selle põgenemis tee sulges NSVL müüriga. Osalesid: USA ja NSVL 5. Truumani doktriin seadis oma eesmärgik vabade rahvaste totamist sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunismide võimuhaarmaiskatseid. 6.Marshali plaan nägi ette, et Euroopale tuleb anda majandusliku abi ning aidata see sõja purustustest ülesse ehitada. Sellega püüti takistada kommunismi levikut Lääne Euroopas, sest vaesus levis kommunism kõige kergemini. 7. Külm sõda- USA ja NSVLi vastaseis pärast II MSi. Sõjategevus toimus läbi kolmandate riikide. Algas 1953
annaabi.ee 
