Suurimad langused osoonikihi tiheduses annavad veel ligi poole väiksemad suurused. Osoonikihi minimaalne paksus Antarktika kohal mõõdeti 12. oktoobril 1993. aastal, olles kõigest 86 DU (Veismann, 2005). Sarnane, kuid kordades väiksem osooniauk laiub märtsi paiku ka Arktika kohal. Osooniaugu ulatus seal on üldiselt alla 1 miljoni ruutkilomeetri, külmadel talvedel 5-6 miljonit, 1995-1996 aasta eriti külma talvega 11,8 miljonit ruutkilomeetrit (Kriis, Truumaa, 2012). Põhjapoolusel ei esine märkimisväärset osooniaugu teket igaastaselt ning selle paksus ei lange, võrreldes lõunapoolusega, nii suurel määral. Osooniauke on täheldatud ka poolustest eemal. 2006. aastal teatati Tiibeti kohal asuvast osooniaugust. Teadlased hoiatasid 2,5 miljoni ruutkilomeetri suuruse osooniaugu eest Tiibeti mägismaa kohal (Sun, 2006). Põhjuseks võib pidada mägedes esinevaid madalaid õhutemperatuure ning atmosfääri õhuvooge. 3. OSOONIAUKUDE TAGAJÄRJED
Referaat ,,Inimrassid,, Anette Truumaa 9.klass Biolooia Kostivere Põhikool Sisukord Sisukord__________________________________________________2 Sissejuhatus_______________________________________________3 Inimrassid________________________________________________4-5 Pildid____________________________________________________6-7 Kokkuvõte________________________________________________8
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM TOMATITAIMEDE KONKURENTS Uurimistöö bioloogias Autor: Truumaa Anette 12.A klass Juhendaja: Järv Leili Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1 KONKURENTS.............................................................................
annaabi.ee 
