o tänapäevamõistes ajateenija sõjaväes. Esimene aasta kulus sõdimisoskuste omandamisele, teisel aastal osalesid efeebid vajaduse korral juba lahingutes. Üldse võttis Sokrates oma elu jooksul lahingutest osa kolmel korral ning näitas end vapra sõjamehena. Kui Sokrates sõjaväeteenistusest koju jõudis, leidis ta eest tühjuse: isa ja ema olid surnud palavikku ning tema esimene armastatu Korinna oli juba terve aasta rikka värvali naine olnud. Vaevalt, et Korinnat truudusemurdmises süüdistada saab, pigem sundis isa teda sellist sammu astuma. Nimelt oli Korinna isa kingsepp ja too värval üks tema alalisi kliente. Nii et kartus klienti kaotada ning lootus tütre olukorda kindlustada sundiski isa oma tütart mõjutama. Sokratesel polnud aga ei raha ega varandust. Sellises masendavas olukorras kaotas Sokrates huvi ka skulptoriameti vastu. 45 aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ning amunud Xanthippesse, potsepa nooresse tütresse, kellega ta abielluski
külmavereline. Temas on väga palju ebameeldivat. 4. osa 5. peatükk Karenin ei suuda enam kannatada, kuna Anna kutsub juba armukese koju. Karenin ütleb välja, et ta annab Annale lahutuse tingimusel, et poeg jääb Kareninile. Anna armastab oma poega meeletult. Siin on näha, et Karenin ei ole puhas bürokraat. Ta armastab tõeliselt oma naist. Karenin ei saa kuidagi öelda, et ta on väga palju kannatanud. Anna ei ole seda uskunud. Aga nüüd usub. Anna süü ei seisne ainult truudusemurdmises. Tolstoile on tähtis see, et Anna ja Vronski tunnevad oma elusisu liiga kitsarinnaliselt. Anna eesmärgiks on ainult kirg. Vronski hakkab tüdinema. Anna hukutab ennast ise, sest ta kannatab nii palju, et tal on kergem surra. Vronskile vastandab Tolstoi autobiograafilise tegelase Levini [ljovin]. Levini elu on teistsugune. Tal on palju teisi huvisid. Ta on mõisnik, töötab koos talupoegadega. Levinil on olemas ka filosoofilised huvid, nagu Tolstoil endalgi. Levin on kahekordne nägemine
annaabi.ee 
