kõrvalliinid ja koreograafilised kaunistused, keskendub peamisele templitantsijanna Nikia ja sõdur Solori traagiliselt lõppenud armastusele. Muusikat esitas Rahvusooper Estonia teatri orkester, mille solistideks olid viiul , flööt , tsello ja harf ning kus dirigendiks oli sellel õhtul Lauri Sirp. Esinejateks olid baleriinid ja priimabaleriinid nii Eesti Rahvusballettist, Tallinna Balletikoolist kui ka rahvusvahelistest truppidest. Silma jäid eksootiline lavakujundus ning detailsed õhulised värvilised ja idamaised kostüümid . I vaatuse kaks peamist toimumispaika olid Püha mets ja palee . Vapraim sõdalane Solor naasis tiigrijahilt ning kohtus püha tule ääres palvetades kauni bajadeer Nikiaga. Noored avaldavad teineteisele armastust. Nende armuavaldusi näeb aga pealt ülembrahmaan, kes olles samuti salaja Nikiasse armunud, lubab preestriseisusest loobuda kui neiu on nõus temaga põgenema
„Bajadeer“ Minu üheks hiljutisimaks ja ühtlasi meeldejäävaimaks muusikaliseks elamuseks oli Ludwig Minkuse ballett „Bajadeer“. Etendus toimus 6. aprillil 2014. aastal Rahvusooper Estonias. Esinejateks olid baleriinid ja priimabaleriinid nii Eesti Rahvusballettist, Tallinna Balletikoolist kui ka rahvusvahelistest truppidest. Peategelasi oli neli: Solor – noor sõdalane, kes armastab Nikiat, kuid keda sunnitakse abielluma radža tütre Gamzattiga (Michal Kremar); Nikia – bajadeer ehk templitantsijatar, kes armastab Solorit (Alena Shkatula); Gamzatti – radža tütar, Solori kihlatu (Luana Georg); Ülembrahmaan – templi ülempreester. Armastab Nikiat, kuid ei leia vastuarmastust (Aleksandr Kanapljov). Lisaks sai laval näha veel kuldset
Teatri ja mitteteatri piiri peal olid. Protsess käis keskajal nii: vähehaaval rändnäitlejad sulanduvad paigal püsivate tsunftidega. Nende staatused hakkavad ühtlustama ja tekib teatud mõiste teatrtrupist kui niisugusest. Seda võib näha näiteks Moliere'i biograafias. Olles rändtrupid lõid nad oma statsionaarid ka muudes linnades. Comedia del frances (statsionaarsest näitlejate tsunfist välja kasvanud) ja commedia del italia (rändnäitlejate truppidest välja kasvanud). 12. sajandi alguseks oli nende vahe üldistunud. Statsionaarseks saab trupp siis, kui trupi ümber tekib nii palju teenindavat personali, et rändamine ei ole enam majanduslikult kasulik. Teine põhjus kunstilist laadi kui trupil ei ole võimalik oma esteetilisi ülesandeid lahendada, siis jääb paikseks. Esimene siis majanduslik, teine esteetiline põhjus. Sellisel juhul toimub teatritrupi paikseks jäämine. Näitlejale kõige loomulikum olek on rändamine
annaabi.ee 
