pidid olema antiigitäpsed 8. Tegelane Põhimõtted, mille alusel tegelane luuakse: personifikatsioon – isikustatud idee v nähtus mask – commedia dell'arte tüüpkuju ampluaa – tüüptegelane melodraamas ja operetis, näitleja ''amet'' tüüp – üldistatud tegelane, täidab kindlat funktsiooni, tüüpkuju karakter – mitmeplaaniline ja dünaamiline tegelane Commedia dell'arte – praeguseks hääbunud teatriliik, seotud Itaaliaga, rändtruppide teater, kus truppidel polnud kindlaid hooneid. Näitlejad kasvasid näitlejate perekonnas, suured dünastiad, abielluti üksteisega. Nimetati kindlate reeglitega improvisatsiooniteatriks, nt 2 paari noori armastajaid, 2 vanameest, teenrid, arstid, sõjamehed, advokaadid, paavst, kuid paavsti üle ei tohtinud nalja teha (kirikuvõim) Mitteverbaalse tegelase loomise vahendid: paralingvistika – kõik mis seotud kõnega, aga pole ise kõne (tämber, tempo, naer, nutt)
teater; tekstis ei tohi olla mõttetuid kordusi, vaid tekst peab olema sisukas ja edasiarenev. Vokaalpartiis peab kaduma ,,vokaalakrobaatika", da-capo-aariaid (skeem ABA; da capo peast alates, s.t algusest) võib olla minimaalselt. Avamäng peab olema ooperiga sisuliselt ja muusikaliselt seotud. Kooristseenid tähtsalt kohal, nagu antiiktragöödias itaalia opera seria's teatavasti oli koore väga vähe, sest truppidel polnud oma koori. Gluck ja Calzabigi kirjutavad koos kõigepealt balleti ,,Don Juan" (1761) (Calzabigi kirjutab stsenaariumi, see on esimene läbiva süzeega ballett) ja seejärel oopereid nagu ,,Orpheus ja Euridyke" (Orfeo ed Euridice), millest hiljem valmib ka prantsuskeelne variant Pariisi jaoks, ,,Alkestis" jt. 1770ndatel sai ta ooperitelllimusi Pariisist ka tänu sellele, et tema endine lauluõpilane Viini õukonnas, printsess Marie Antoinette, abiellus prantsuse troonipärijaga
annaabi.ee 
