Vasakpoolse keeruga kodadega mudatigusid võib kohata vaid erandjuhtudel. · Suure musateo koja kuju oleneb tema elukeskkonnast. Veega üle ujutatud suurte järvede piirkonnas on mudatigudel keerdudega koda, mille sissepääs on laienenud. · Vähese soolasisaldusega vetes piki Läänemere rannikut, samuti külmades mägijärvedes, võib kohata mudatigude kääbusvorme. · Lymnaea truncatula on suure mudateo väiksem sugulane. Ta esineb sageli veest üle ujutatud karjameedel, kus ta on mäletsevaid lambaid ründava maksakaani vaheperemees. Kuuluvus: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond:Llimused (Mollusca) Ülemselts: heterobranchia Selts : Kopsteod (Pulmonata) Sugukond: Mudatigulased (Lymnaeidae) Perekond:Llymnaea Liik: Suur mudatigu Pilte: KASUTATUD KIRJANDUS: · http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=396527/Fototahvlid_9 16_OK
contectus , lombi keeristigu Bithynia leachi. Alamklass: Tagalõpusesed Heterobranchia Kui esinevad lõpused, siis paiknevad need südamest tagapool. Osal liikidest on lõpuste asemel kops. Lõpustega liigid elavad meredes. Kopsteod elavad maismaal või mageveekogudes. Ülemselts: Kopsteod Pulmonata Kopsuga hingavad teod. Selts: Tüüsilmalised Basommatophora Elavad vees. Silmad asuvad teise kombitsapaari alusel. Esindajad: suur mudatigu Lymnaea stagnalis, väike sootigu Galba truncatula , harilik sarvtigu Coretus corneus, väike labatigu Planorbis planorbis, jõe napptigu Ancylus fluviatilis. Selts: Tippsilmalised Stylommatophora Elavad maismaal. Silmad asuvad teise kombitsapaari tipus. Esindajad: viinamäetigu Helix pomatia, suur merevaiktigu Succinea putris, põllunälkjas Agrolimax agrestis, tavaline kiritigu Arianta arbustorum, salu vööttigu Cepaea nemoralis. Klass: Karbid Bivalvia(Lamellibranchia) Keha asub enamasti kahepoolse mineraalainest koja sees. Pea puudub
annaabi.ee 
