kõnnib laua alt välja. 13.55 Laps märkab teispool ruumi ema, kes on umbes kolme meetri kaugusel. 13.55 Laps liigub kõndides ema poole. 13.56 Jõudes emani, istub laps maha ja vaatab ringi. 13.56 Laps häälitseb. 13.56 Laps märkab maas mängutrummi pulkasid ja vaatab neid. 13.57 Laps on istuli, võtab maast vasaku käega ühe trummipulga. 13.57 Laps vaatab lähemalt seda trummipulka. 13.57 Laps sügab trummipulgaga oma nina. 13.58 Laps viskab trummipulga maha ja vaatab ringi. 13.58 Laps roomab teise mänguasja poole, mis näeb välja nagu karvane kaisukaru või kaisukoer. 13.58 Laps jõuab karvase mänguasjani ja võtab sellest kinni, olles istuli. 13.58 Mänguasi hakkab muusikat mängima, lapse suunurgad liiguvad üles, laps häälitseb. 13.58 Laps hoiab mänguasja ühes käes ja lööb seda vastu maad. 13.59 Laps vaatab ringi. 13.59 Laps tõuseb püsti, hoiab mänguasja vasakus käes. Märkab ema. 13
Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide emale". Leiutamisest peale on trumme kasutatud rituaalidel. Osa neist liigitati pühade esemete hulka, teised olid staatuse sümbolid ja kuningavõimu embleemid. Vana Mesopotaamias tehti trummikile püha härja nahast, aga 3. aastatuhandest eKr pärinev pitsat kujutab jumalanna Istarit seismas altari ees, mis
annaabi.ee 
