kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide emale". Leiutamisest peale on trumme kasutatud rituaalidel. Osa neist liigitati pühade esemete hulka, teised olid staatuse sümbolid ja kuningavõimu embleemid. Vana Mesopotaamias tehti trummikile püha härja nahast, aga 3. aastatuhandest eKr pärinev pitsat kujutab jumalanna Istarit seismas altari ees, mis näeb välja ümberpööratud liivakell-trummina. Trummi kasutamine altarina on kandunud edasi uuemasse aega, kui sõdurid kasutasid lahinguväljal ümberpööratud trummi vaimulike talituste keskpunktina. Vanad kraabitsad valmistati loomade luudest või ribilistest kõrvitsatest ja on jõudnud tänapäeva rahvapillidena nagu Venezuela guiro, tühi kõrvitsakoor sakilise pinnaga. Kraabitsaga seotud on ka käristid, mida kasutati keskajal pühal nädalal korraldatud usutseremooniatel. Käristiga seotud ürgsed hõimutavad taaselustusid 20
Palgi salavõim oli otsas Hulgused said julgust juurde; peagi tõstsid paarsad tugevat kätt palgi udusulena üles ning tormasid sel lega vastu suurt ust, mida enne oli katsutud sisse lüüa See, kuidas rahvahulk harvade, laialipillatud tõrvikut poolhämaras valguses pikka palki kandis ja selleg kiriku poole jooksis, tekitas mulje, nagu tormaks koletu tuhandejalgne elukas põrnitsedes vastu kivist hiiglast. Palgi hoopidest põras pooleldi metallist tehtud uks määratu trummina. Järele ta ei andnud, kuid kogu kirik vabises ning seest kõmasid vastu kõrged võlvid. Samal ajal hakkas ülevalt ründajate peale suurte kivide rahet sadama. «Kurat!» karjus Jehan. «Kas tõesti tornide balustraadid meie peale pudenevad?» Kuid hoog oli sees. Argoo kuningas oli ju ise eeskuju näidanud. Muidugi on see piiskop, kes end kaitseb, ja ründajad hakkasid veel ägedamalt ust lõhkuma, hoolimata kividest, mis paremat ja pahemat kätt päid purustasid.