Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda. Temperatuuriregulaatori reguleerimisvahemik auru entalpia järgi valitakse 40-105 kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C. 16. Ökon o m ai s e rid Toitevee eelsoojendi ehk ökonomaiser paigaldatakse harilikult gaasikäigus ülekuumendi astmete järel. Trummelkatla puhul juhitakse vesi ökonomaiserist katla trummlisse. Sõltuvalt väljuva toitevee temperatuurist liigitatakse ökonomaiserid keevateks ja mittekeevateks. Keevökonomaiserist väljub vesi trumlirõhule vastaval küllastustemperatuuril ja sisaldab auru kuni 30%. Keevökonomaiser koosneb keevast ja mittekeevast osast, millede vahel on vahekollektor. Mittekeevast ökonomaiserist väljuva vee temperatuur peab olema vähemalt 30....40°C võrra madalam küllastustemperatuurist
Kus: Q- kuumutatava keskkonna pool vastuvõetud soojushulk kJ/kg või kJ/m3, D on küttepinda läbiva auru (vee) kogus kg/s, h' ja h" - auru (vee) entalpia küttepinda sisenemisel ja sellest väljumisel kJ/kg Qr.k - küttepinna poolt kiirgusega koldest vastuvõetud soojushulk, kJ/kg või kJ/m3. Ba - arvutuslik kütuse kulu, kg/s või m3/s. 16. Ökon o m ai s e rid Toitevee eelsoojendi ehk ökonomaiser paigaldatakse harilikult gaasikäigus ülekuumendi astmete järel. Trummelkatla puhul juhitakse vesi ökonomaiserist katla trummlisse. Sõltuvalt väljuva toitevee temperatuurist liigitatakse ökonomaiserid keevateks ja mittekeevateks. Keevökonomaiserist väljub vesi trumlirõhule vastaval küllastustemperatuuril ja sisaldab auru kuni 30%. Keevökonomaiser koosneb keevast ja mittekeevast osast, millede vahel on vahekollektor. Mittekeevast ökonomaiserist väljuva vee temperatuur peab olema vähemalt 30....40°C võrra madalam küllastustemperatuurist
kõrgrõhu eelsoojendite väljalülitamisest või nende tööreziimi muutumisest. Toitevee temperatuuri tõustes (muutumatul kolde soojusvastuvõtul) intensiivistub aurustumine katla aurustuskontuuris. Selle tagajärjel hakkab nivoo katla trumlis tõusma. Aurustumise intensiivistumine muutumatul auru tarbimisel tingib mõningase auru rõhu tõusu katla trumlis, sellest aga omakorda tuleneb veeauru erimahu vähenemine ja keemistemperatuuri tõus. Need faktorid viivad nivoo alanemisele. Seega on trummelkatla reaktsioon toitevee temperatuuri muutusele analoogiline selle reaktsiooniga kütusekulu muutumisel. Seega jäävad samaks ka ülekandefunktsioonidki. Trummelkatlal on toite reguleerimise objektina ebasoodsad dünaamilised omadused: 1. Isetasakaalustumine paktiliselt puudub 2. Kahefaasilise keskkonna tõttu esineb reguleerimise käigus üleskeemise nähtus 3. Objekt omab hilistumist 32. Vee ja aurukatelde soojusvõimsuse reguleerimine.
annaabi.ee 
