põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee täielikuks aurustamiseks ja seepärast osa vee aurustamiseks vajaminevast soojusest antakse üle ökonomaiseris. Seepärast ongi keskrõhu trummelkateldes kasutusel keevad ökonomaiserid. Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub vee osaline aurustumine. Kõrgrõhu trummelkateldes soojuse osa mis on vajalik vee aurustamiseks tunduvalt väheneb ja koldes ülekantud soojusest piisab vajaliku koguse auru saamiseks. Torud aurustus küttepinnas on püsti või väikese kaldega püstloodi suhtes, mitmekordse sundringlusega kateldes ka horisontaalselt. Gaas väljub koldest läbi hõrendatud ekraanpinna 1-4 realise festooni
konvektiivgaasikäiku. Kolde seintele paigutatud küttepinnad on kiirgusküttepinnad, mis võtavad vastu (sõltuvalt soojuskandja parameetritest) 35 - 60 % koldes vabanenud soojusest. See asjaolu mõjutab soojusvastuvõttu ka teistes küttepindades. Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee täielikuks aurustamiseks ja seepärast osa vee aurustamiseks vajaminevast soojusest antakse üle ökonomaiseris. Seepärast ongi keskrõhu trummelkateldes kasutusel keevad ökonomaiserid. Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub vee osaline aurustumine. Kõrgrõhu trummelkateldes soojuse osa mis on vajalik vee aurustamiseks tunduvalt väheneb ja koldes ülekantud soojusest piisab vajaliku koguse auru saamiseks. Torud aurustus küttepinnas on püsti või väikese kaldega püstloodi suhtes, mitmekordse sundringlusega kateldes ka horisontaalselt. Gaas väljub koldest läbi hõrendatud ekraanpinna 1-4 realise festooni
o. astaatiliselt. Signaal nivoo järgi on sellisel juhul vajalik regulaatori töö stabiliseerimiseks ja võimalike ebatäpsuste likvideerimiseks signaalide formeerimisel toitevee- ja aurukulu järgi. Otsene signaal nivoo järgi osutub eriti tähtsaks aurukateldel, millel tugevalt avaldub katlavee üleskeemise nähe. 33. Katla dünaamilised omadused soojusvõimsuse reguleerimise objektina. Aurukatla kui auru rõhu reguleerimise objekti dünaamilised omadused Põlemisprotsessi reguleerimine trummelkateldes taandub katla tootlikkuse reguleerimisele kütuse koguse ja põlemisõhu koguse reguleerimise teel. Samaaegselt on vaja reguleerida ka suitsuimeja tootlikkust (hõrendus koldes). Põlemisprotsessi reguleerimiseks on kateldel ette nähtud tavaliselt kolm regulaatorit: 1. katla soojusvõimsuse regulaator (kütuseregulaator); 2. põlemisprotsessi ökonoomsuse regulaator (õhuregulaator); 3. tõmberegulaator, mis tagab vajaliku hõrenduse koldes.
annaabi.ee 
