jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega *tõi teatrisse uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad *erinevus Corneille' ja R tragöödiate vahel: C kujutab kangelasi, R inimesi
Tema, kui treener käe all on sirgunud tublisi motosportlasi: Hille Sarapuu, Mare Kalam, Eva Rahi- Lambin, Ivi Laur, Selma Liinev- Kompus ja Jaan Kompus. ,,Elu kurvilistel radadel" Virve Kiisa ja Endel Kiisa Sport- ja iluvõimlemine. Kaasaegsele võimlemisteooriale pani aluse kuulus vene õpetlane P.F. Lesgaft. Tema õpetuse varasalv osutus võimlemissüsteemi loomisel nurgakiviks. Nõukogude võimlemissüsteemi ja võimlejate esimeseks suuremaks trumfiks oli võit 15. olümpiamängudel Helsingis. Nõukogude võimleja Viktor Tsukarin, tulles absoluutseks tsempioniks, saavutas üksi 4 kuldmedalit, mis on ainulaadseks sündmuseks olümpiamängude ajaloos. Eestis võime lugeda võimlemise arengu alguseks alles aastaid pärast teist maailmasõda. Harjutusvara võimlemises on tohutult rikas ja mitmekesine, selle metoodika painduv. Tänu sellele võib harrastada võimlemist igas vanuses. Eriti populaarseks on muutunud võimlemine meie noorte hulgas.
annaabi.ee 
