Tihti rõhutatakse, et väikelastega suhtlemisel ei tohi rääkida 62 pudikeeles, see alahindab ega arenda last. Aga aeg-ajalt ju nii tahaks seda teha, ohkab iga lapsevanem. Vilepi luuletus ,,Kätud-lallud-mammud" lasebki pudikeeles rääkida. Ja seda luuletaja suu läbi, kes räägib valehäbita timpalalludest ja mahapotsatavat pepust. Luuletuses ,,Suvi" laulab suvi ,,trillalla ja trullallaa / trilla trulla trall". Klassikalisel valu-ära-puhumise teemal kirjutatud luuletuses ,,Valu. Pealepuhumise laul" kasutatakse puhumist ja naermist jäljendavaid onomatopoeetilisi sõnu. Luuletus ,,Linnast ära" algab rongisõitu matkivate helijäljendustega. Keelekasutus on eakohane, kasutatakse lihtsaid sõnu, millest ka 5aastased aru saavad. Võõrsõnad peaaegu puuduvad. Vaid slängisõna ,,duubeldeck" vajab noorele lugejale selgitamist
Marseljeesi puhunud. Surmapõhjus: loomulik surm 4.51. Albert Kotkas Sünnikoht: Harala Lugu: Kuuekümneselt vintis peaga pidas ta Harala rahvamajas oma elu pikima kõne, kui küsis lektorilt, vanalt Meinhard Varikult: "Milline poliitiline vahe on põllumehe ja karjakasvataja vahel?" Lektor vaatas teda imestunult üle prillide. Albert kargas püsti, lõi poolkasuka hõlmad laiali ja hüüdis käriseva häälega: "Tehke minust pilti kah! Ai trullallaa! Ai trallallaa!" Perekond: Vend Haljand Kotkas. Surmapõhjus: loomulik surm 4.52. O. Rätt Sünnikoht: Harala Olemus: rutakas; arg, sest pigem väldib valusat tõde kui loeb, mis tegelikult kirjas on; Filosoofia: Kui ühe sarvega karja nõrgim lehm kogemata jõult ja jaksult üle käib, siis on ta uhke ja tähtsust täis. Lugu: Lehemees kirjutas temast loo. Kui ta külas käis, saadi hästi läbi: naine andis talle süüa ja mehed tõmbasid pärast laua taga suitsu. Leht ilmus ja naine
annaabi.ee 
